„Ega ma taimedega just ei räägi, aga neisse kui elavatesse olenditesse suhtun küll," ütleb Nansi, „taimedega tuleb hellasti ringi käia. Taimi ei saa istutada nii, et panen taime lartsti! kusagile maha."

Nansi on selle aia jaoks hea leid, sest tema töö on ühtlasi ka tema hobi. Nii kui märtsis päevad pikemaks lähevad ja sobiv aeg seemneid potti panna kätte jõuab, hakkab ta aknalaual taimi ette kasvatama.

Ükski lill ei saa vohada lõputult ja nii käib rohevahetus Viru-Jaagupis kevadest sügiseni. Ühel on ühte taime, teisel jälle teist taime üle ja siis toovad inimesed need taimed siia, et nad leiaksid uue elu uues aias.

 „Nüüd, kus vald on paigaldanud koolimaja aeda lastemänguvahendid ja kiiged, tulevad ka pered lastega siia mängima, aiast astutakse läbi ka siis, kui poodi asja," räägib Nansi.

Aiatöö, mis enamuse vabast ajast endale võtab, pole aga Nansi põhitöö. Põhitöö asub Nansil Rakvere haiglas, kus ta töötab hooldajana. Suviti käib ta tööle rattaga. Üldse teatakse mind kui inimest, kes igale poole liigub rattaga.

Nüüd on vallal kergliiklusteed ja nendel sõitmine on muutnud rattaga liikumise turvalisemaks. Töö käib haiglas vahetustega, tuleb talvel kasutada ka bussi.

"Kui mina siia 16 aastat tagasi tulin, siis tegutses alevikus apteek ja velskripunkt, bussiühendus oli tihedam, ehkki ka nüüd on see päris hea. Ainult talvisel ajal pühapäeva hommikuti ei liigu siit linna ühtegi bussi ja siis tuleb 15 km eemal asuvasse töökohta minna kohale juba eelmisel õhtul."

Ta küsi, millal on aega, ütleb, et iga päev käib aeda vaatamas, astub kasvõi korraks läbi, sest iga aednik teab - aias jätkub tööd alati. Kui ilma ei ole, siis koristada on ikka midagi.

Selline vahva perenaine on Viru-Jaagupi endise koolimaja aias. Osakem siis tema ilusat tööd hinnata!