Noorkotkaste Norra seiklus

Jõgevamaal 2012.aastal toimunud Mini-Ernal saavutatud 2. koht tähendas Alutaguse Maleva noorkotkaste võistkonnale sõitu Norrasse ja osalemist Heistadmoenis militaarsete oskuste võistlusel. Kuigi teadsime sõidust ette juba aasta, ei teadnud me võistluste sisu ja seega pidime aasta jooksul lihvima erinevaid militaarseid oskusi ja hoidma vaimu ja keha heas vormis. Kasuks tuli ka osalemine erinevatel võistlustel nii kohalikul kui vabariiklikul tasandil.

Võistkonna liige Andreas Nagel:

20. juuni hommikul kella neljaks ärkasin ma üles. Hommikul olin segaduses - miks ma küll kella neljaks äratuskella helisema panin. Mõne aja pärast tuli aga meelde, et pidime noorkotkastega Norrasse võistlema minema. Tunni pärast olime juba teel Tallinna lennujaama koos Mikk Juusega Iisakust, Jaan Paljakuga Oonurmest ning Laur Pärna ja Rait Kiviga Avinurmest. Pärast rasket ja väsitavat hommikust auto- ning lennusõitu jõudsime järgmise katsumuseni, veel raskem ja väsitavam bussisõit Norras Gardemoeni lennujaamast Oslost Heistadmoeni asulasse paari tunni sõidu kaugusel.

Heistadmoenis hakkasime kärmelt tutvuma võistluse osadega ning ka Pärnu kodutütardega, kellega koos me võistlema pidime. See tõstis kõigi, eriti aga Miku tuju, sest kodutütred olid nii ilusad kui ka osavad. 21. juunil asusime juba võistlema, kõigepealt veidi alla 15 kilomeetrine jooks, raskusega seljas. Sama päeva õhtul ka juba teine ülesanne, oskuste rada. Tuli näidata oskusi erinevatel aladel, mille jaoks norrakad ise juba terve aasta harjutanud olid, kuid millest meie, eestlased, alles kohapeal teada saime.

Järgmisel päeval oli spordivõistlus ning kanuurada. Spordivõistlus koosnes erinevatest füüsiliselt rasketest ülesannetest ja selle võistlusosa lõpuks oli tõesti kõigil võhm väljas, olenemata sellest, kui palju oli harjutatud. Kanuurada ei õnnestunud meil hästi, kanuu saime ikka korralikult vett täis ja pidime vaeva nägema, et põhja ei läheks. Viimasel hommikul Norras oli veel üks jooksuvõistlus raskusega ja siis juba kodutee.

Üllatavalt hästi tuli Norras toime Mikk Juuse, kes sellisel sõjalis-sportlikul võistlusel osales esmakordselt. Tema üllatas tõepoolest igal võistlusosal. Veidi halvasti läks tal laskmine, kuid igal teisel alal ületas ta kõik ootused. Sama tegid ka Pärnu kodutütred, kes meiega ühes võistkonnas olid. Norra võistlusel jäime kokkuvõttes 9. kohale 13. hulgast. Tubli tulemus arvestades, et meie võistkonnas oli teiste võistkondadega võrreldes rohkem tüdrukuid ning ka võistlus ise oli meie jaoks uus. 

Norra-kogemus oli meie võistkonnale suureks väljakutseks, kuna sealne kaljune maastik ja sellest tulenevalt ka ülesanded muutsid võistluse füüsiliselt raskemaks kui need, mis korraldatakse Eestis. Nii mõnigi kalju, millest köitega laskuda tuli, oli 45-kraadise nurga all ja jalge alt pudenes nii mõnigi kivi ja tükk maastikku. Samal ajal olid ülesanded ka põnevad, sest tuli joosta läbi koopa ja kel laskumine kiiremini õnnestus, sai imetleda vastaskaldal asuvat vägevat koske. Üsna suureks katsumuseks kujunes sõdurirada, suuresti ka seetõttu, et meie võistlejad olid osalenute seas ühed noorematest ja meie võistkonnas oli enim tütarlapsi. See ei tähenda muidugi, et Pärnu kodutütred rajaga toime ei tulnud - nad tegid ajaga ära nii mõnelegi Norra noormehele.

Lisaks sõjalis-sportlikele oskustele said noored panna proovile ka keeleoskuse ja luua uusi tutvusi. Sellised ühisvõistlused arendavad koostööd nii meeskonna liikmete vahel, organisatsioonisiseselt kui riikide vahel.

Siinkohal avaldan veelkord kiitust meie võistkonna liikmetele, kes pidasid vastu vihmasajus ja rasketes looduslikes tingimustes, hoidsid kõrgel moraali ja võistlusvaimu ning jätsid Eesti noortest norrakatele väga hea mulje. Sama võistkonnaga osaleme 28.-30.juunil Saaremaal toimuval selleaastasel Mini-Ernal ning loodame, et ka seekord läheb meie poistel hästi.