Ettepanekute arvestamisel on Seederi sõnul olulisim eesmärk tasakaalu saavutamine. „Proovime välja tulla ettepanekuga, mis parimal moel arvestab tasakaalu suurte ja väikeste tootjate, põllumeeste ja teiste maaettevõtjate, keskkonna ja ettevõtluse jms vahel. Soovime leida tasakaalu, et maaelu saaks areneda ja olla jätkusuutlik.“

„Selge on see, et me ei lahenda maaelu arengukavaga kõiki regionaalprobleeme ega saa asendada keskkonnapoliitikat. Mida me aga saame teha, on luua tasakaalus tingimused jätkusuutliku maaelu arenguks,“ sõnas Seeder.

Maaelu arengukava 2014-2020 kompromissettepanek valmib septembriks, misjärel tuleb see uuesti arutlusele juhtkomisjonis, riigikogu maaelukomisjonis ja valitsuses.