Triinu ja Taavi päevahoid sai viieaastaseks

2. juunil 2008 avas Kohilas uksed Triinu ja Taavi päevahoid. Päevahoiu peamine tekkepõhjus seisnes lasteaiakohtade nappuses. Vallavalitsuse üleskutsele reageerides luua Kohilasse laste päevahoid, saigi löödud käed ja koostöö võis alata. Päevahoiu maja, mis valla halduses, renoveeriti imeilusaks.

Nagu tihti juhtub, venis avamine plaanitust hilisemaks, aga suve algul see teoks sai. Koos esimeste hoiulastega kasvas, arenes ja sai kogemusi juurde ka päevahoiu personal. Tõdesime, et kuigi kõigil töötajatel oli vastav haridus värskelt omandatud, siis parim kool on ikka praktika. Esimeseks sügiseks oli maja hoiulapsi täis ja n.ö. õppeaasta võis alata.

Nii need aastad veerema hakkasid. Päevahoiust saatsime oma lapsi „suurte laste lasteaeda" ja võtsime jälle uusi pisikesi juurde. Laste vanus päevahoius jääb üldjuhul 1,5-3 aasta vahele ja neid on kokku maksimaalselt 25. Lapsed on jaotatud kahte rühma, kahel eri korrusel.

Oma olemuselt-päevakavalt on päevahoid väga sarnane lasteaiale. Kuna tegemist ei ole õppeasutusega, siis meil ametlikku õppekava ei ole, mis aga ei tähenda, et me jõudumööda ei joonistaks, meisterdaks ega laulaks.

Seda kõike saame teha loominguliselt ja tagant sunnita, arvestades laste vanust, päeva iseloomu, laste meeleolu jne. Suurimaks „õppimiseks" peame laste sotsiaalsete oskuste lihvimist. Teada on, et üheskoos teiste lastega omandab laps palju kiiremini eneseteenindamise võtted, samas aitab kõvasti kaasa ka suhtlemisoskusele.

Ja ka mängida on palju põnevam ikka eakaaslastega, kui emme-issi, vanaema- vanaisa või tädi-onu „tuti-plutiga". Tänaseks päevaks on meie käte vahelt läbi käinud 142 hoiulast, mis on andnud meile hea kogemuse ja praktiga. Juba julgeme oma teadmisi ja kogemusi jagada ka praktikantidega, keda igal aastal aina rohkem juurde tuleb.

Loomulikult meie suurimaks suhtluspartneriks on lapsevanemad. Koostööna üritame leida parima viisi, kuidas iga laps kohaneks uue elukorraldusega. Meie oleme üldjuhul esimesed „võõrad", kes lapse pikaks päevaks enda hoole alla võtab. Algus on raskevõitu kõigile: lapsele, lapsevanemale, rühmakaaslastele, personalile. Kui meie täiskasvanud aga mõistame, et lapse väike kurbus on loomulik reaktsioon ja oleme ise seejuures enesekindlad, positiivsed ja lapsele julgustajaks, siis varsti on laps kohanenud ja naudib seltskonda. Üheskoos on meil juba välja kujunenud oma traditsioonid.

Ühisüritustel on alati aktiivselt kaasatud lapsevanemad, sest sõimeealistele lastele meeldib tegutseda ikka koos emme-issiga.

Oleme lastevanematelt saanud väga palju head tagasisidet, samas ka väärt ettepanekuid parendamiseks. Heaks näitajaks loeme sedagi, et meile on tulnud peredest juba ka järgmised lapsed hoiule. Parim kompliment ühelt lapsevanemalt oli see, et "päris hea, et vallas pole sõimekohti".

Koostöö valla lasteaedadega on väga hea. Oleme kuulnud häid sõnu lasteaedade õpetajatelt, et päevahoiust tulnud lapsed on väga tublid. Me olevat justkui mitte eelkool, vaid eellasteaed, valmistades turvaliselt ja valutumalt, oma pisikeses ja hubases keskkonnas lapse ette suurde majja ja kollektiivi minekuks. Tunneme tõeliselt siirast uhkust ja heameelt, kui „meie" pisikesed nii tublid on ning kurvastame väga, et nad meilt nii kiiresti ära lähevad. Aga elus tuleb ikka astuda järgmisele trepiastmele, seega on kõik loomulik ja mõistetav. Meie esimene suurem lend astub sügisel juba kooliteele. Samuti on koostöö vallavalitsusega väga hea. Leiame alati ühise keele ja väga hea on tunda, et meid võetakse võrdsetena teiste munitsipaallasteasutustega.

Eriliselt suurt heameelt ja tänu tahame avaldada meie majahoidjale Valeri Tõrikule, kes teeb oma tööd suure südamega ja on meie jaoks justkui hea vanaisa. Suur suur AITÄH temale!

Vahepealsed aastad tõid murepilvi ka päevahoiule, seoses kriisiga meie majanduses. Kui ikka lastevanematel tööd ei ole, siis hoitakse lapsi kodus ise. Tänu vallapoolse lapsehoiuteenuse toetuse suurenemisele ja majanduse tõusule hakkas lapsi taas juurde tulema. Täna on maja jällegi täis ning kahjuks peab lapsi veel ukse tahagi jääma.

Sünnipäevapidustused on nüüd möödas, parimad sõbrad külas käinud, lauldud ja tantsitud, tort söödud ning „viieaastane mudilane" ootab nüüd põnevusega, mida elu edasi toob.

Aitäh kõigile lastele, lastevanematele, vallavalitsusele, lasteaedadele, Kohila Koolituskeskusele, meie kokale, endistele ja praegustele töötajatele, et olete kaasa aidanud Triinu ja Taavi päevahoiu sünnile ja kasvamisele.