Külavahelood: Võle

Võtnud „Külalugude" avaldamise aluseks tähestikulise printsiibi, on jõutud Haljala valla 22 külast viimase - Võle juurde.

Alustades ajaloost, saab tagasi minna 13. sajandisse, mil Haljala kihelkond oli suhteliselt tihedasti asustatud. „Taani hindamisraamatus" (koostatud 1210-1220) tuuakse välja, et Haljala kihelkonnas oli sel ajal 46 küla, nende hulgas ka Võle 12 adramaaga. 13. sajandil algas ka mõisate rajamine, kuid hoogu sai see 15. sajandil. Haljala kihelkonna 18 mõisast esineb kirjalikes allikais kõige varasemana Võle mõis (1361). Mõisad omandasid nende külade nimed, kuhu need olid rajatud. Seega oli 1361. aastal Võles nii mõis kui küla, 1544 on aga küla juba kadunud. Küla maad olid ilmselt mõisastatud, küla tekkis seal uuesti 19. sajandi keskel, kirjutab Enn Tarvel.

Gustav Sandbergi kroonikas märgitakse, et 1844. aastal kustutati Võle mõisate nimekirjast, sest Võle mõisa ostis Vanamõisa mõisnik Gregor von Brevern. Mõisamaa jagati talukruntideks. Vanamõisas liideti Ohuküla (

Ohhe

) mõisamaadega ja talupojad suunati endise Võle mõisa maadele.

Võle mõisamaad jagati kõikide Ohuküla talupoegade vahel võrdselt ja uutele taludele anti isegi endised nimed Ohukülast. Võle sai sellest vahetusest nii palju kasu, et küla ja külarahvas ei olnud enam mõisa silma all. Mõisatööliste jaoks tehti uudismaad praeguses Avido (Aavido) külas, mis oli varem lambakarjamaa.

Nii on 19. sajandi keskel Vanamõisa mõisal (

Altenhof

) karjamõisad Vanamõisa-Arus ja Pihuveres, külad Võle ja Aavido, kuuendikmaad Potsul ja üksiktalu Kõrtsitalu Haljalas.

Peale Aavido ja Potsu seostatakse ka Pihuvere, Mullamäe ja Lambassaare selle kandiga. Pihuvere kuulus varasemal ajal Võle mõisale. Kui Vanamõisa parun Gregor von Brevern 1844 Võle mõisa ära ostis, sai Pihuverest Vanamõisa karjamõis. Selgusetu on, millal ja kelle käest Karulast pärit kaupmees J. Valterberg (1825-1889) Pihuvere ostis. Pihuverest sai suur ja eesrindlik talu, kus oli mitu veskit, peeti poodi, võeti osa kohalikust seltsi- ja kultuurielust. Mullamäel oli kaks talu: Väike- Mullamäe ja Suur- Mullamäe, millest viimane kuulus Pihuverele, hiljem Kavastu mõisnikule A. J. von Dehnile.

Pihuvere peretütar Mathildest, kes abiellus Varangult pärit Karl Vimbergiga, sai omal ajal mitmete käsitöö- ja keedukursuste korraldaja, pidude organiseerija ja külalislahke perenaine. Tema tütrest Ebba Saral-Vimbergist sai aga kodukäsitöö edendaja Eestis ning aktiivne Tartu Naiskodukaitse looja ja esinaine. Siinkohal Pihverel ja Vimbergidel pikemalt ei peatu, see nõuab juba eraldi lugu.

Eraldi lugu nõuab ka Avido küla Nõmme talust pärit kirjandusteadlane Nigol Andresen (1899-1985). Ta õppis Võle külakoolis, Vihula ministeeriumikoolis, Rakvere Õpetajate Seminaris ja Tartu Ülikoolis. N. Andresen töötas õpetajana Narva-Jõesuus, Rakveres, Tallinnas. Nõukogude korra algaastatel osales ta aktiivselt ühiskondlikus elus.

1950. aastal tabasid N. Andresenit repressioonid, järgnes vangistus. Pärast vabanemist töötas kirjanduse ja teatri alal: avaldas uurimusi ja artikleid, tõlkis. N. Andresen võttis osa Looduskaitse Seltsi Haljala osakonna tööst ning pidas sidet Annikvere kooliga. N. Andreseni sünnikohas Vanamõisa männiku lähedal on 1988. aastast mälestuskivi.

Nõmme talu ei olnud kaugel Lambassaare kõrtsist, seal peeti ka poodi. Vanast Võle külast pole palju järel. Küll on aga Võle, Avido ja Potsu kandis mitmete praeguste perede - Toomikaste, Bachblumide, Veisbachide, Sundbachide, Lillakte, Adambergide (Altmäe), Tampikute jt - juured.

Kuni 1917. aastani kuulusid Avido, Potsu ja Võle Aaspere valda, seejärel vastloodud Haljala valda. Kui Vanamõisa algkool Võle külas 1928 suleti, võeti koolimaja palkidest lahti ja toodi Haljalasse - siin pandi see uuesti kokku ja sellest sai Haljala uus vallamaja. Senine vallamaja oli töötanud vanas Võle kõrtsi hoones (praeguse Rakvere mnt 8 kohal) ja põles maha 1929. Uus, 1929. aastal ehitatud vallamaja hävis suvesõjas 1941. aasta juulis. Seega on Vanamõisa/ Võle andnud Haljalale koguni kaks vallamaja.

Meenutades koolide ajalugu, siis on siingi seotud Vanamõisa ja Võle. Vanamõisa paruni poolt asutatud kool (1846) asus Võle külas ja seepärast kutsutigi seda Võle kooliks. Kui kool toodi 1870. aastail Lambassaare kõrtsi, mis oli ammu suletud, hakati kooli nimetama Vanamõisa kooliks. Lambassaare kõrtsis asus kool 4-5 aastat, kuni ehitati uus koolimaja Avido külasse. Kool lõpetas tegevuse 1928. Raamatust „Haljala kool 2002" saame teada, et lihtsustada kaugematest küladest pärit laste koolikohustuse täitmist, avati 1945. aastal Võle külas talupidaja Johannes Auriku majas neli paralleelset algklassi Haljala kooli filiaalina. Alates 1. jaanuarist 1946 sai see iseseisva algkooli õigused ning nii oli Võles taas oma kool. Võle algkooli esimeseks õpetajaks ja koolijuhatajaks määrati Laine Allikvee, samuti andis Haljala kool „kaasavaraks" tahvli, 10 koolipinki ja käterätiku. Võle algkool suleti lõplikult 1963.

Võle, Avido, Potsu olid eraldi külad, kuni 1977. aastal läbi viidud külade reformiga paljud külad liideti, nii ka Võle, Avido ja Potsu, mis moodustavad nüüd ühe suure Võle küla. Vallavalitsuse andmetel elab praegu Võle külas 72 inimest: 31 naist ja 41 meest, neist 16 on lapsed.

Tegelikult inimesed ei taju seda ühe Võle külana ning ikka elatakse kas Potsul, Avidol, Pihuveres või Võles. Eelmisest sügisest on alanud Potsu ja Avido rahva koostöö. Külavanemaks valiti V. Boitsov, abiks Andrus Vainumäe. Mida on tehtud? Sisse on seatud naabrivalve. Seati üles mitteametlikud piirisildid, tähistamaks Avidot ja Potsut kui kunagisi külasid. Koos peeti jõulupidu ning tulemas on ühine jaanipäev perekond Kaldede juures Lambassarel.

Praeguses väikeses Võle külas elab paikselt kolm peret, kuid nädalalõpu- ja suveelanikke on rohkem. Helve Lahi iseloomustas oma küla kui väga toredat, rahulikku ning looduslähedast elukohta. Külarahvas on ühtehoidev, toimib naabrivalve, tehakse talguid (näiteks aidati pensinäridest naabritel puud saagida-lõhkuda). Kui keegi naabritest on pikemalt kusagil ära, jälgitakse, et aias oleks lilled kastetud.

Suvel istutakse aeg-ajalt nn suvekohvikus: tehakse kohvikooke ning tullakse kellegi juurde kokku ning veedetakse mõnusalt aega. Suvel on külas ka rohkem lapsi, kes on üksteisega sõbrunenud. Helve Lahi: „Tundub, nagu ma oleksin kogu oma elu siin elanud, nii oma on väike Võle küla."