Vana-Antsla kardab Helme kurba saatust
"Kutsekooliga on nüüd siis kõik, lõpp. Riik on ka Vana-Antslast lahkunud," ütleb Einar Potter vaikselt, kui Vana-Antsla kutsekeskkooli peahoone seinalt Eesti lippu maha võtab.
Paradoksaalsel kombel on just kaduneljapäev, 4. juuli.
Potter on Vana-Antslas õpetajana töötanud 31 aastat. Koos kooli kadumisega kaob tal ka armsaks saanud töökoht.
Peahoone ees laotakse kraami autole. Varsti on maja tühi. Kooli kunagised rekvisiidid viiakse muuseumisse, Väimelasse.
Kevadel 2012 liideti Vana-Antsla kutsekeskkool Võrumaa kutsehariduskeskusega. "Liitmine tähendab ju sisuliselt kaotamist," naerab Potter.
Viimane õppetund viimastele õppuritele Vana-Antslas oli enne jaanipäeva. 13. juulil peavad vilistlased omajagu kurvalt kooli 85. sünnipäeva.
Mõisahoone juurde, kust kool alguse sai, viiakse pärg ja varalahkunu mälestamiseks põletatakse küünlaid.
"Kohalikele on sulgemine valus löök. Kurb on seegi, et hooned jäävad tühjaks ja hakkavad lagunema," hindab olukorda kolonelleitnant Tõnis Asson, kes omal ajal õppis Vana-Antslas agronoomiks.
Täpsusviskajad ootevalmis
Tänu tehnikumile ongi Vana-Antsla küla arenenud. Kolme inimpõlve jooksul on ehitatud hooneid, tööle tulnud hulk õpetajaid. Kool oli küla keskus.
"Töökohad kaovad, Antsla kandis ei ole midagi suurt leida," arutleb õppekorralduse spetsialist Ülle Muru, kes ühena vähestest sai tööd Võrumaa kutsehariduskeskuses Väimelas. Poolesajast inimesest jätkab Väimelas leiva teenimist kümmekond.
Mures ollakse aga küla enda pärast. "Võib-olla aasta peavad hooned vastu, siis tulevad täpsusvisked, ja ongi tondilossid valmis," kardab Potter.
Juba mõne aasta eest andis haridusministeerium osa hooneid üle Riigi Kinnisvara ASile, varsti lähevad RKASile ka viimased kasutuses olnud majad koos maaga.
Paraku on praktika näidanud, et uute omanike leidmine läheb üle kivide ja kändude. Markantseim näide on Vana-Antsla mõisa XVIII sajandist pärit ajalooline peahoone, kus kutsekool 85 aasta eest alustas.Selle aknad on laudadega kinni löödud, mõned teise korruse aknad purustatud. Peatrepp laguneb. Ümbrus hooldamata.
"Vahepeal jooksis katus läbi ja üks vahesein kukkus kokku, ka parkett on üles tulnud ja värv koorub," räägib Potter.
RKAS on küll katust parandanud. Majal on silt, et valvab G4S, aga kohalikud peavad seda rohkem hirmutamiseks.
Kui kool kaheksa aasta eest välja kolis, oli mõisa peahoone seest korras ja park hooldatud.
Tänavu tühjaks jäävatest hoonetest on suurim ja kõige uuem 1991. aastal valminud peahoone. Uusi omanikke ootavad ka ühiselamud, garaažid, vana tallimaja.
Külarahvas kardab, et koos kooliga võib hingusele minna ka kauplus. Eeldused selleks on olemas, ligemale poole käibest andsid kutseõppurid.
"Juba alanud lagunemine ja töötute lisandumine on vallale suur mure," on hingepiinas ka ise selle kooli lõpetanud Antsla abivallavanem Ustav Allas.
Allase sõnul saab vald alles siis abikäe ulatada, kui hoonetele on leitud peremehed. Riik RKASi näol on aga seni olnud halb omanik, lisab ta.
RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm kinnitab, et mõisahoone, mida juba viis aastat müüakse, anti neile üle kehvas seisukorras ja halvima ärahoidmiseks pidid nad esmalt parandama selle katuse ning toestama kandevkonstruktsiooni.
Müügis olev Mõisa kinnistu, kus asuvad veel tallist ümber ehitatud võimlahoone, endine õllevabrik ja maakelder, on siiski juba huvi äratanud.
"Suurematest keskustest eemale jääva kinnisvara müügiaeg on tavapärasest tunduvalt pikem," põhjendab Idnurm, miks müük venib.
Peamiseks probleemiks Vana-Antsla ja ka endise Helme kutsekooli varade puhul peab ta ennekõike kõrvaliste isikute ja vandaalide eemalhoidmist. Selleks on RKAS hoonetele paigaldanud tehnilise valve.
Pooled lammutamisele
Helme kutsekoolis Valgamaal oli viimane lõpuaktus kahe aasta eest. Osa 15 hoonest jäid aga juba mõni aasta varem tühjaks, kuna õppetöö koondus Valka.
"Tunnen Antsla kolleegidele kaasa, meil on nüüdseks seis selline, et pooled kooli hoonetest ehk jäävad alles, teine pool läheb ilmselt lammutamisele," räägib Helme vallavanem Tarmo Tamm, kes ise kunagi töötas Helme kutsekooli juhina.
Tamme sõnul on tondilossideks muutunud endiste koolihoonete lammutamisega juba pihta hakatud.
AJALOO LÕPP
Vana-Antsla kutsekeskkool
- Asutati Vana-Antsla kodumajanduskoolina 19. veebruaril 1928.
- Esimesel õppeaastal 16 õpilast. Õpetati loomakasvatust, mesindust, koduhoidu, aiatööd, käsitööd, lastekasvatust, kanakasvatust.
- Sügisel 1944 korraldati ümber Antsla põllumajandus- ja kodumajanduskooliks.
- 1. juulist 1946 alustas tööd tehniliste kultuuride tehnikumina, sügisest 1947 kandis nime Antsla põllumajandustehnikum.
- 1. jaanuaril 1961 ühendati Antsla sovhoosiga, sügisest 1964 kandis Antsla sovhoostehnikumi nime.
- 1. septembrist 1984 alustas Vana-Antslas tööd kutsekeskkool nr 45.
- 1990 nimetati ümber Vana-Antsla põllutöökooliks.
- 2000. aastast kannab kutsekeskkooli nime.
- Aastast 1947 tänaseni on kooli lõpetanuid 3000 ringis.
- 2002. aastast õpetati Vana-Antslas lisaks põllumajanduse ja ehituse erialale eluks vajalikke oskusi mõõduka ja kerge vaimse puudega noortele.
- 1. septembrist 2012 liideti Võrumaa kutsehariduskeskusega, juunis 2013 viimased koolitunnid.
Allikas: Vana-Antsla kutsekeskkooli ajalugu
