Millele tuleks kooli valikul mõelda
Selle kirjutise eesmärk on arutleda, mille peale tuleks kooli valikul mõelda, vaadeldes seda erinevalt kõigist eelnevaist ilmunud artiklitest eelkõige laste huvidest lähtuvalt. Millest tuleks alustada? Ilmselt tuleks edasist kooliteed planeerides enne läbi mõelda, kuhu lõpuks jõuda tahetakse. Milline on lõppeesmärk?
Kutse- ehk karjäärivaliku põhikriteeriume on kolm:
1. Enesetundmine: mida suudan hästi teha, mida väärtustan, mida tahan.
Me oleme harjunud sellega, et meil on erinev kasv, silma- ja juuksevärv, kuid eluplaane kavandades ununeb see vahel ära.
Määravaks saab hoopis mõne ameti populaarsus või hea palganumber ja arvestamata jääb, et iga amet esitab tegijale oma nõudeid.
Raske on energilist ja vaheldusrikkust armastavat inimest kujutada ette raamatupidaja või revidendi rollis. Loomulikult võib ta tööülesannetega hakkama saada, aga kas ta on endaga rahul? Lauljaks või näitlejaks saamisest unistavad mingil hetkel paljud, aga kas ainult tahtest aitab?
Juuksuri amet võib ju meeldida, kuid lampjalgsuse korral poleks terved päevad peamiselt püstijalu seista tervislikult sobiv. Kokkuvõtlikult tuleks kutsesobivuse seisukohalt läbi mõelda, millised on noore eeldused, huvid ning tervis.
2. Töömaailma nõuete, võimaluste, edu tingimuste jms tundmine.
Reeglina suudab igaüks kindlasti edukalt toime tulla rohkem kui ühel alal ja eriti praegusel suure tööpuuduse ajal on mõistlik ennem otsuse langetamist uurida ka tuleviku väljavaateid - Eesti rahval on kombeks üks president korraga ja hetkel veel 101 riigikogulast ning selliste staatusteni jõudmist planeerides tuleb ennast hoolega mõõta ja kuulata, aga samuti end kurssi viia töömaailmaga - millised on ametid, millised on neil rakendusvõimalused.
3. Oskus kahte esimest seostada, oskus valida ja otsustada.
Kui kõik eelnev on läbi mõeldud, siis on lihtsam kooli valida. Meie tingimustes tähendab see valikut linnakooli ja maakooli vahel. Millised võiksid olla väikese maakooli eelised linnakooli ees?. Teema on huvi pakkunud läbi aegade nii meil kui teistes maades.
Mida on leitud? Väikekoolide eelistena on välja toodud, et väikekoolides on tugev sotsiaalne kontroll - kogukonna mõju on suurem, igapäevane tagasiside, väikeses klassis jõuab õpetaja iga õpilaseni jne. Sellises keskkonnas ei jää ükski laps anonüümseks ja see teadmine paneb õpilasi distipliini ja kaasõpilastega rohkem arvestama.
Suurtes koolides jäävad vaiksemad, tagasihoidlikumad õpilased tähelepanuta, mistõttu jääb sageli rahuldamata kõigile omane vajadus tunnustuse järele.
Võrreldes maakooliga on väiksem võimalus panna end proovile erinevates valdkondades ja nii katseeksitusmeetodil saada tagasisidet selle kohta, mis sobib vähem, mis rohkem. Väiksemas koolis leiab rakendust ja saab ennast mitmekülgsemalt proovile panna igaüks.
Samas pole teaduslikult tõestatud, et väikekoolides oleks õpitulemused kehvemad.
Nad on seotud lapse individuaalsete omaduste ja õpimotivatsiooni, koduse tausta ning koolis valitseva õhkkonnaga.
Asjaolude loetelu saaks jätkata, üldtõdemus on, et isiksuseks arenemisel on enda proovile panemise ja tagasiside saamise võimalusi rohkem väiksemas kollektiivis ning lapsevanemana valikute tegemisel tuleks arvestada eelkõige, mis on lapsele sobivam.
Otsustamisel ei tohiks lasta end segada asjaoludest, mis ei sea esikohale lapse vajadusi.
Soovin selles keerulises olukorras kõigile otsustajatele head analüüsioskust ja kindlat meelt.
Reet Sai
Tahkuranna valla elanik,
36 aastat pedagoogilisel tööl
