Mart Vaiksaar: Millest muust, kui ikka suvest

Aastas on kaksteist kuud. Ei saa öelda, et üks kuu teisest või teine kolmandast erilisem on. Kõik on nad omamoodi! Nii nagu oleme meie, inimesed, üksikuna võttes ainulaadsed, võib sama öelda ka kuude kohta.

Minu jaoks on juuni murrangute kuu: Suve algus, Jaanipäev, ... ning päiksekaar hakkab jälle pisitasa madalamaks vajuma.

Kuigi, jah, ega ilmad sellest kaugeltki jahedamaks muutu. Pigem vastupidi. Aga põllumehe hein on Jaanipäevaks niitmisküpseks saanud ja õuemuru kasvukiiruse vähenemine annab muruniidukile ja selle lükkajale pisut ehk armu.

Ja siis need haridusmaastiku kokkuvõtted! Kõigil meil on kindlasti suguvõsas keegi, kes suve hakul teadmisteteel sammudes mingi tähiseni jõudis. Kes sai lasteaiast suuna kooli, kes lõpetas põhikooli, gümnaasiumi, kutsehariduskeskuse või koguni kõrgkooli. Kõrvaltvaatajale võib-olla tavaline, meie endi jaoks aga alati tähtis ja eriline, millega kindlasti asjaosalise- lõpetaja tunnustamine kaasneb.

Meie lasteaia ja põhikoolide lõpuaktused on toimunud. Kõik nad olid omamoodi: Lasteaias vallatult kärarikas, Tori koolis särav ja väljapeetud, Viiral koduselt armas.

Lõpetajad on küll meie lapsed, aga teenäitajateks neile on olnud õpetajad ning lasteaia-koolitöötajad. Tänan Teid kõiki tehtud töö eest! Loodan, et suudate suvepuhkusel olles endi töölusti ning kannatlikkuse taastada, et septembris jälle otsast alata.

Suve jätkub veel kauaks. Puhkuseaegseid ettevõtmisi jagub küllaga nii meil kui mujal. Juulis toimuvad Tori Ööd ja Päevad ning Tori Põrgu Triatlon. Ootame nendele üritustele nii vallaelanikke, kui külalisi.

Peaasi, et suvemelu meid marjakorjamist ja keetmist unustama ei paneks. Kõike ikka mõõdukalt! Oma moosi talvel pudrule tõsta või saiale määrida on kindlasti hoopis midagi muud, kui poest ostetuga leppida.

Jätkuvalt ilusat suve!