Koeru ja Kareda valdade ühinemine on päevakorral

Maikuu vallavolikogu istungil tegi Koeru vallavolikogu otsuse, et tuleb teha ettepanek hakata ühinemisläbirääkimisi pidama naaberomavalitsuse Kareda vallaga. Küsisin volikogu esimees Himot Põldverilt, miks seda tehti ja mida soovitakse saavutada.

Himot Põldver:

Valdade ühinemine ei ole kuum teema mitte ainult Koerus ja Eestis. Omavalitsuste reformi on aktiivselt läbiviidud nii meie naabrite juures Soomes kui ka Lätis. See on aja märk. Meie tahtest sõltumata toimuvad maailmas globaalsed protsessid, mida meie mõjutada ei saa, mis aga mõjutavad oluliselt meid. Üle maailma toimub globaliseerumine, kontsentreerumine ja urbaniseerumine (linnastumine).

Kõik muutub järjest suuremaks, väikestel maa valdadel on ühe raskem ja raskem kodanikele kvaliteetset avalikku teenust pakkuda. Paljud omavalitsused Eestis on samuti jõudnud ära tundmiseni, et kohaliku elu saab tulevikus tulemuslikult arendada ainult läbi suuremate omavalistuste.

Täna on raskes seisus omavalitsused, kus elab alla 1000 inimese, homme need, kus elab alla 1500 inimese jne. Me peame tunnetama ja mõistma globaalseid muutusi ja vastavalt selle püüdma teha meie jaoks paremaid otsuseid.

Koeru vallavolikogu ja -valitsuse pingutused Ida-Järvamaa elu edasisel korraldamisel tulenevad tahtest mitte ajale jalgu jääda. Kõik, kes on omavalitsuste köögi poolega vähegi rohkem kokkupuutunud, ei kahtle selles, et valdade ühinemine on paratamatu.

Miks tehti ettepanek Kareda vallale? Miks mitte ka Järva-Jaani vallale?

H. P:

Oleme osalenud ka mitme valla ühinemise grupis, kuhu oli kaasatud ka peale Koeru ja Kareda ka Järva-Jaani ja Ambla vald. Paraku oli siis osapooli liiga palju ning ühist huvi oli raske defineerida. Oleme täna seisukohal, et valutum, läbinähtavam ja vähem halle tsoone kaasa toov on algusetapis kahe valla ühinemine. Kareda kasuks räägib ka asjaolu, et nad annavad endale selgelt aru, et neil tuleb lähiajal kellegagi liituda.

Kas on eeldusi, et ühinemine on positiivne mõlemale vallale või on kummalgi eeliseid?

H. P:

Tuleb defineerida mõlema valla tänased huvid ja prioriteedid ning sealt otsida tugevat ühisosa. Kareda ja Koeru puhul on täna see tugev ühisosa kindlasti olemas. Ma olen täiesti kindel, et Koeru ja Kareda koos on tugevamad kui eraldi olles. Läbi ühinemise tekib puhtalt majanduspõhiseid eeliseid. Eristatakse kolme põhiefekti: mastaabiefekt, mitmekülgsussääst ka administratiivkulude vähenemine. Maa keeli võiks selle kohta kaudselt öelda, et „kahekesi on teki all soojem olla kui üksi".

Mida tähendab 18. juunil Kareda vallavolikogu poolt öeldud jah-sõna?

H. P:

See tähendab, et algavad sisulised läbirääkimised kahe valla ühinemise osas.

Millised on Järgmised tegevused ja millal? Suvepuhkused tulevad ju vahele ning peagi on käes uued valimised. Kaua protsess (läbirääkimised, rahvaküsitlused jm protseduu-rid) võivad aega võtta?

H. P:

Tegevuste juurde tullakse kohe peale suvepuhkusi ning esimesel võimalusel jagatakse rahvale informatsiooni, kui midagi konkreetsemat hakkab välja kooruma. Lühim aeg ühinemiseks on ca pool aastat - see tuleneb seadusandlusest.