Koeru hariduselu VI: Rahvaharidus 1880. aastate koolireformi järel
1885. a keisri ukaasiga allutati Liivi-ja Eestimaa rahvakoolid ja õpetajate seminarid Vene rahvahariduse ministeeriumile. Jaanuaris 1887 kinnitati Tartu õpperingkonna rahvakoolide järelevalve eeskirjad. Õpperingkonna kuraator kolis Tartust Riiga - siit alates oli Riia õpperingkond. Ametlikus keeles hakkas ühe-klassiline kool, kus käidi kolm talve, kandma vallakooli nimetust ja kaheklassiline ministeeriumikooli nimetust.
Emakeeles lubati õpetada ainult usuõpetust, kirikulaulu ja eesti keelt. Kasutusele võeti haridusministeeriumi poolt lubatud programmid, õpikud ja õppevahendid. Kooliõpetajate ametisse võtmine ja vallandamine oli rahvakoolide inspektori ülesanne.
Rüütelkond, kartes oma võimu nõrgenemist, tegi 1887. a suvel omapoolsed ettepanekud, et Vene keskvõimu eeskirju pehmendada, kuid tsaarivalitsus oma eesmärkidest ei loobunud.
Oli alanud Eesti hariduselu venestamine. Eesti Postimehes ilmus dets. 1887. a Riia õppekuraatori ringkirja selgitus eesti keeles. Teatati, et vene keel tuleb koolidesse õppekeelena kahe aasta pärast (1890. a). Selle aja jooksul pidid koolmeistrid keeleoskuse omandama ja igas koolis 6 tundi vene keelt õpetama. Vähesed õpetajad oskasid vabalt vene keelt. Korraldati kohalikke kursusi või täiendati keeleoskust iseõppimise teel. Näiteks Väike-Maarja ümbruse kooliõpetajad alustasid keele õppimist 1889. a kihelkonnakooli õpetaja juhtimisel. 1891. aasta sügisel ühtlustati koolides õppetöö. Vallakoolis oli nooremas ja keskmises jaos (klassis) nädalas 33 tundi, vanemas 30 tundi. Õppetöö kestis 15. oktoobrist 15. aprillini.
Peatähelepanu pöörati vene keelele (7-8 t nädalas), usuõpetuse (6 t) ja aritmeetika (6 t) õpetamisele. Eesti keelt õpetati 5 tundi nädalas, laulmist 3 tundi, võimlemist poistele 2 t ja samal ajal käsitööd tütarlastele 2 tundi. Geograafiat õpetati 2 tundi, ikka vene keeles! Koolis pidid käima kõik 10-13-aastased lapsed kolm talve. 1893. a lõpul saadeti kõikidesse koolidesse näidistunniplaan. Õppetöö pidi algama hommikul kell 9.00.
Harjumaa koolidele saadetud tunniplaan nägi välja järgmine:
1. tund usuõpetus ( piiblilugu, katekismus)
2. vene keel
3. matemaatika
4. eesti keel või kalligraafia
5. vene keel / geograafia
6. võimlemine P /käsitöö T - 2 x nädalas
7. laulmine 3 x nädalas
Koolipäev lõppes kell 16.00. Kaugemal elavad lapsed elasid internaadis, hilissügisel ja südatalvel ööbisid koolis ka lähemate külade lapsed.
Esmaspäeva hommikul sõidutati lapsed hobusega kooli, kaasas leivapäts, liha, vitsikuga kartuli-või jahuputru ja lähker hapupiimaga. Leivakotid seisid koolitoa sahvris. Hea oli, kui õpetajaproua keetis lastele teed. Laupäeval lõppesid tunnid keskpäeval.
Vallakoolis oli kolme klassi peal üks õpetaja. Koolidesse jõudsid venekeelsed õpikud. Eestikeelsetest jäid käibele piiblilugu, laulik, C.R. Jakobsoni „Kooli lugemise raamat" ja H. Eineri „Lühikese eesti keele õpetus rahvakoolidele". Pearõhk oli emakeeles soraval lugemisel ja ümberjutustamisel. Raamatus esinenud luuletused tuli pähe õppida. Harrastati ka raamatutekstide vihikusse ümberkirjutamist. II ja III jao lastele tuli õpetada Venemaa geograafiat. Vene keelt läks vaja edasiõppimiseks ja ametlikus asjaajamises. Keeleoskus kergendas noormeeste sõjaväeteenistust.
19. sajandi lõpul hakati rajama kooliaedu ja õpetati aiatööd.
1896. aastal keelati koolides kehalised karistused, õppetöö kontrollimiseks võeti kasutusele klassipäevikud.
20. sajandi alguseks olid koolides ranged sisekorra eeskirjad. Igas koolitoas pidi olema õpetaja laud, koolipingid, kapp raamatute hoidmiseks, seinakell, gloobus, suur jalaga arvelaud, Venemaa Euroopa osa, Palestiina ja poolkerade kaart.
1905. aasta revolutsioonist vapustatud tsaaririik oli sunnitud tegema järelandmisi. Rahvas nõudis emakeelset õpetust ja mitmed vallavolikogud võtsid vastu otsuse venekeelse õpetuse kaotamise kohta.
1906. aasta kevadel anti luba emakeelsete erakoolide asutamiseks. Nii asutatigi 1908. aastal Koerus haridusseltsi kool. Sügisel 1906 tuli Riia õpperingkonna ringkiri, mis lubas algkoolide kahel esimesel õppeaastal õpetada eesti keeles.
1907. aasta sügisest aga uus õppekord nõudis, et vene keelt tuli õpetada 10 tundi nädalas. Poistele mõeldud turnimise sisuks oli algeline riviõppus venekeelsete käskluste saatel.
Mitmes vallakoolis pandi tööle kaks õpetajat. Nooremad meesõpetajad võeti I maailmasõtta, mistõttu suurenes naisõpetajate osatähtsus.
Koerus ja ümbruskonna koolides said tööd pedagoogiliste kursuste lõpetajad-naised:
Elfriede Murakas (Elli Ilomets) (Vahukülas);
Wilhelmiine Sõster (Koeru haridusseltsi koolis);
Alma Purk ja Linda Peterson (Rõhul); Ksenja
Indrikson-Lenk (Koeru kroonukoolis); Hilda
Treufeldt ja Olli Reinson (Koeru algkoolis).
Aastatel 1885-1910 ehitati Eestis 285 uut vallakoolimaja, neist Koeru kihelkonnas: Aruküla (ehit.1899); Preedi (1888); Visusti (1884); Udeva-Kallaste (1888); Vahuküla(1915); Tudre (1903); Kalitsa (1909); Koerus Meederi maja (1912); Rõhu (1914).
1915. aasta kevadest kehtestati koolikroonika kirjutamise juhend. Selleks olid kindlad nõuded: õppetöö algus ja lõpp; õpetajate nimed ja õpilaste arv; uued õppeained; koolipeod; ühistoitlustus; puude istutamine; õppekäigud; ekskursioonid; kooli majanduslik olukord; nakkushaiguste levik ja kooli tervishoid.
Kooli ja õpetaja autoriteet maarahva hulgas oli suur.
_________________________________________________________________________
Allikas : Eesti kooli ajalugu 2. köide, Tln, 2010. (1860. aastaist 1917. aastani) (Koost. ja toim. E. Laul)
