Mustikalistel peenike peos
"Mustikas õitses hästi, aga mis juhtus, ei tea. Marju on väga vähe," hindab olukorda Elmo Liivago, kes Põlvamaal Mikitamäel marju kokku ostab. "Mul on aasta tuksis, ja kui nüüd seeni ka ei tule, siis tekib küll ellujäämise küsimus."
Mustikasaak on vilets
Põlvamaal Värskas asuva kokkuostu juurde vurab jalgrattal kirglik seeneline-marjuline Eeri Unga. Ta võtab pakiraamilt korvi ja kallab mustikad kasti. Kõik käib kiirelt ja vaikselt. Unga on tusane ning põhjust selleks enam kui küll. "Mis siin rääkida, saak on vilets, sest kuiv on," pahandab mees. Kokkuostu juurde tuleb teinegi härra, kes kinnitab Unga sõnu.
"Mustikal on siin juba paar päeva järjest null olnud," lausub Hillar Adari. Ta on kümmekond aastat Värskas metsasaadusi kokku ostnud ja nüüd on tema ettevõtmisesse saabunud tõeline mõõn. "Nullpäev tähendab seda, et päevas käib üks-kaks marjulist," selgitab mees ning lisab, et mullu samal ajal käis oma marju ära andmas ligi 20 inimest päevas.
Äri kuivab kokku
"Eks igaüks vaatab nüüd, kuidas toime tuleb," sõnab Adari ja tõdeb, et kaua ta oma äri sel viisil ajada ei saa. Praegu hoiab mees kokkuostu uksi iga päev kella ühest kuni kuueni lahti. Kui päevas tuuakse aga üksnes 10-20 kilo marju, siis sellega ära ei ela. "Natuke proovin veel, eks näis, mis saab."
Kui olukord ei muutu, kavatseb äri koomale tõmmata ka Raivo Kunst, kes samuti Setumaal marju kokku ostab. Erinevalt Adarist on tal aga oma marsruut, mida mööda sõidab ja inimestelt kindlatel kellaaegadel marjad peale võtab. "Praegu on nii, et ma sõidan palju tühja," ütleb Kunst.
Samas on ta arvamusel, et need, kes väga tahavad, saavad oma teenistuse metsast kätte. Iseasi, kui palju neid tahtjaid on, sest lisaks sellesuvisele meeletule kuumusele kimbutavad korjajaid ka tigedad parmud.
"Eks kokkuostuhind ole ka selline, et kotakulu ei kompenseeri tulu," lausub Ülo Samblik, kes marjade asemel pigem seeni korjata eelistab. Ta ütleb otse, et hinnad on väga madalad.
Veel esmaspäeval maksti Setumaa kokkuostus puhastatud mustika eest kaks ning puhastamata marja eest poolteist eurot kilo.
Samas maksab näiteks Anu Paloveer, kes Võrus 17 aastat marju kokku ostnud, puhastamata marja eest 1.60 ning puhastatud, väga kvaliteetse marja eest 2.20 eurot kilo.
Erinevalt oma Setumaa kolleegidest hindab Paloveer tänavuse aasta keskpäraseks. "Mari on küll väike ja läheb väga kergelt pudruks, aga seda on jagunud," tõdeb naine.
Süüdlane teada
Põhjus, miks mustikasaak tänavu nigel, on lihtne. "Mustikaid on väga vähe, sest äärmiselt põuane ja kuiv aasta on," selgitab Eesti Maaülikooli taimekaitseosakonna emeriitdotsent Anne-Liis Sõmermaa.
"Mustikas kasvab ju tavaliselt metsas varju all ja vajab suuremat niiskust, aga sellist enneolematut põuda nagu tänavu ma ei mäletagi," lisab teadlane.
Tal on ka vähe usku sellesse, et vihmasajud enam mustikasaaki parandaksid. "Viljaalgmed on jõudnud ära kuivada, vihm võib küll soodustada uute võrsete tekkimist koos õiepungadega, aga kas need ka enne sügist valmis saavad, pole kindel," võtab Sõmermaa olukorra kokku.
