FOTOD: Folklooripeol Iisakus sai olla osaline, mitte tarbija
Iisaku on igati sobiv paik folklooripeo korraldamiseks. Meil on tore vana ja väärikas asula, tunneme-teame üksteist mitu põlve tagasi. Meil on oma armas kogukond: võõras linnas mõnda Iisaku inimest kohates on tunne, kui kohtuks hea tuttavaga. Meil on asutused, mis harjunud omavahel koostööd tegema, hulk tegusaid ja oskustega inimesi, oma laulu- ja tantsurühmad ning kõike toetamas kaunis loodus ja suurepärane peoplats oma kiige, lõkkekoha ja kiviktaimlaga. Nii kulges kogu korralduspool tõesti ladusalt ning meeldivalt.
Kooli hoovi kogunes kenake hulk lapsi Ave Jäägeri eestvedamisel rahvamänge mängima. Tore oli vaadata, et nii mõnelgi lapsel olid rahvariided seljas. Muusikalist vahepala pakkus Valentina Järve juhendatav laste rahvamuusikaansambel.
Vihmgi ei jäänud sel päeval taeva. Õnneks otsustas vihm sadada kontserdi proovide ajal. Samal ajal toimuma pidanud loodusretk asendus loodusmajaga tutvumisega. Nii jäid retkelised kuivaks. Üllatuskülalisena tuli retkelisi rõõmustama ansambel Juhukse Tallinnast.
Tartust olid tulnud ansambel Maatasa ning Tartu II Muusikakooli noored kandlemängijad koos oma juhendajaga. Hõpõhelme ja Meremäe mehed lasksid kuulda vägevat seto laulu. Nuckö Folkdans esitas Rootsi sugemetega Noarootsi pärimust. EMTA ja TLÜ noored näitasid, et ka kaasaegseis rõivis võib pärimustants vägagi ehe olla. Kadrina Kadrid rõõmustasid kokkutulnuid mõnusa naistelauluga.
Lahemaa Rahwamuusikute kava oli humoorikas ja vaheldusrikas. Virumaa noorteorkester teeb ülimalt tänuväärset tööd noorte inimeste rahvamuusika juurde juhatamisel. Ansamblid Dagö Hiiumaalt ja Juhukse Tallinnast sõitsid aga kohale lihtsalt Iisakuga tutvuma ja pidu nautima. Eks see teeb korraldajate südame eriti soojaks, et tullakse mitte esinema, vaid ikka pidutsema. Sellised festivalid on ju üsna nukrad, kuhu ilmutakse oma esinemisnumbri ajaks ja lahkutakse teisi vaatamata.
Bretooni pillimehed ja jutuvestja Marie Cheff'mine esitasid oma kodukoha laule. Publiku hulgas oli bretooni tantsu oskajaid - nii läks kohe ka tantsuks.
Kui kavas kirjas olnud esinemisnumbrid lõppesid ei olnud pidu veel sugugi läbi. Pillimäng ja tants jätkus ka peale südaööd. Ning kui viimaks peoplats tühjenes, mängis laval veel üksik flöödimängija lõkketule valguses ja tantsuplatsil tantsisid isa-poega vägevat improvisatsioonilist meestetantsu.
Ilus pidu oli. Kui tsiteerida Iiahit Puhhi raamatust, siis mis see pidu ka ära ei ole - üks trill ja trall ja läinud ongi. Aga midagi tähtsat jääb ometi alles. Jäävad emotsioonid ja mälestused, mida meilt keegi võtta ei saa. Võib küsida, mis meie esivanematel küll viga oli, et rängale mõisaorjusele vaatamata ei jäetud pidusid pidamata ja pühi pühitsemata. Anne loengust saime teada, et poluverniku pulmad kestsid viis (!) päeva. Küllap nad tunnetasid, et üks rõõmus pidu silub suhteid nii perekonnas kui kogukonnas paremini kui miski muu. Just selline pidu, kus ollakse osaline, mitte tarbija, kus igaüks aitab peo õnnestumisele kaasa, kus ei räägita tööst ega rahast. Selline see Baltica Folkloorifestivali Iisaku maapäev just saigi.
Iisaku pidu toetasid: KULKA, Rahvakultuurikeskus, IVOL, Iisaku Vallavalitsus, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.