Margus Jaanson: Vallakodanikud on oma otsustes vabad
Nii külaliste kui ka esinejate positiivsest tagasisidest on kuulda, et selle ettevõtmise tase on aina paremaks läinud. Kõik need aastad on korraldamist koordineerinud Aili Normak, kes on sellega väga hästi toime tulnud ja saavutanud tulemuse, mis ei jää alla ühelegi vabaõhu suurüritusele ükskõik millises Eestimaa paigas. Tõrgeteta on sujunud parkimise korraldamine ja peoplatsi turvamine Juuru kaitseliitlaste poolt Eerik Nipperi kindlakäelisel juhtimisel. Tunnustust väärib Terje Kauri leidlikkus jaanitule ja mängude korraldamisel, kus väga osavalt on seotud möödunu ja tänapäev. Ja nii uhkelt laotud jaanilõket ning ilusasti hooldatud peoplatsi kui Mahtras ei leia kaugeltki igast vallast. Selle eest tuleb tänada Kalev Niinemetsa, kes oma tagasihoidlikul moel igal aastal kõik just õigeks ajaks on korda teinud.
Väga suure panuse on viimastel aastatel „Tagasi Mahtrasse" eelarvesse andnud meie head ettevõtjad, nimetaksin siin suuremad - Pae Farmer, Harviker, Arca Nova, Speedline Baltic, kelle toetus on olnud väga oluline ürituse laabumisel. Täname toetuse eest ka Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgruppi, kohaliku omaalgatuse programmi ning Raplamaa Omavalitsuste Liidu Arengufondi.
Käesoleva aasta programmi koostamiseks alustati eeltööd juba 2012. aasta kevadel, kui koos Variuse teatrirahva ja nende juhi Heidi Sarapuuga sai mõeldud, milliseid ühiseid puutepunkte võiks Juurus ja Mahtras Eduard Vilde ja Benno Hanseniga seotult teatraliseerida. Heidi Sarapuu lavastus „Viis kuud Vildega" tema enda stsenaariumi alusel oli suurepärane tulemus, mis kaunistas Mahtra sõja
155. aasta pidustusi. Variuse lavajõud koos külalissolistidega Rahvusooperist Estonia andsid võimsa etenduse "Mahtra laval".
Miks ma seda räägin? Sellepärast, et see on meie valla jaoks väga oluline märgiline üritus. See on meie märk, me pea-me seda hoidma täna, homme ja edaspidi. Sellele Mahtra märgile peame raja-ma tulevikus ka oma muuseumi ühe arengusuuna.
Selleks peaksime juba täna rohkem kaasama oma piirkonna noori sarnastesse tegevustesse, et nad saaksid ülevaate oma kodukoha ajaloost ning tegevustes ise ka käed külge panna. Kuid ei ole see nii lihtne, noorte huvi on väga tagasihoidlik, et mitte öelda - huvi puudub. Kes peaks selle huvi neis tekitama? Eks ikka kodu, kool ja meie ise. Seega on vii-mane aeg järjepidevuse tagamiseks asjad käsile võtta!
Jaanipäeva eel peeti lasteaedade lõpupidusid ja toimusid Juuru Gümnaasiumi lõpuaktused, mis on kindlasti valla hariduselu suursündmused.
Ei olnud kerge seista aktusel ja mõelda, et 2013. aasta sügisel Juurus gümnaasiumiastmes 10. ja 11. klassi ei avata. Põhikoolilõpetajad, kes soovivad jätkata gümnaasiumis, peavad valima endale sobiva naaberkooli. Juuru piirkonna puhul ei ole see küsimus eriti komplitseeritud, kuna bussiühendus Raplaga (12 km) on rahuldav ja noored saavad kasutada ühistransporti, kuid Järlepa ja Pirgu laste jaoks võib õigeks ajaks kooli jõudmine osutuda probleemiks. Järlepast Raplasse on 25 km, Kohilasse vaid 15 km, kuid Kohilasse maakonnaliinid selliselt ei sõida, et mugavalt koolis saaks käia.
Probleem on eluline ja väga oluline. Me oleme seda teemat arutanud nii Juuru vallavalitsuses kui ka koos Kohila vallavalitsuse liikmetega, kuid tulemuseni ei ole seni veel jõudnud.
Me oleme seda meelt, et meie vallakodanikud on oma otsustes vabad, samas peame me seisma kõigi vallakodanike eest võrdselt. Põhikooli-ja gümnaasiumiseadus ei kohusta omavalitsust gümnaasiumiastmes käijale transporti tagama, kuid omavalitsus võib teha erandeid oma äranägemise järgi.
Kodanike poolt on tulnud mitmeid pöördumisi, selleni välja, et mõni aktiivsem on käinud lausa Kohila Gümnaasiumis sooviga koolibussiliin Järlepasse käima panna. Kui küsimus oleks ainult gümnaasiumiastmes, siis sellise liini käivitamine kellegi huve ei kahjustaks. Kohilas oodataksegi noori eelkõige gümnaasiumiastmesse, kuna seal on neil õpilasi vaja. Samas põhikooliosa ja eriti algklassid on neil hetkel ja veel pikka aega pilgeni täis (laste arv lasteaedades on suur). Juuru vallavalitsus samas ei vaataks väga hea pilguga, kui meie alg-ja põhikooliealised lapsed valiksid mõne teise piirkonna kooli. See ei vastaks heale tavale, kui gümnaasiumiastme jaoks mõeldud koolibussiga hakkab vaikselt Kohilasse suunduma ka potentsiaalseid Juuru kooli alg-ja põhikooli õpilasi. Kuid me oleme oma valikutes vabad. Olen seda meelt, et meie lasteaiad Juurus ja Järlepas on väga head. Me oleme sinna panustanud just selle nimel, et tagada kõigile soovijatele oma vallas lasteaiakohad. Et meie lasteaialõpetajad asuksid õppima Juuru kooli, millel on pikk tulevik ning sealne õpikeskkond läheb aasta-aastalt aina paremaks. Usaldage Juuru kooli ja sealseid õpetajaid, nad on valmis meie lapsi õpetama täpselt samamoodi, kui seda teevad suurte koolide õpetajad! Meie kindel eelis on, et lapsi ei ole sedavõrd palju, et nad jäävad märkamata ja igaühega ei suudetaks tegeleda.
Kõike head ja ilusat suvepuhkust!
