Aastapäevade paiku hakkab mälu töötama eriliselt, viies mind mälestustes tagasi minevikku ja sundides samm-sammult läbi käima Maardu kujunemist töölisasulast kaasaegseks linnaks, meenutama eredaimaid episoode linna ja iseenda elust.

Muidugi kerkivad silme ette sadade inimeste nimed ja näod, kelle töö on kujundanud linna nägu ja kelle elu ongi linna ajalookroonika, sest nad pühendasid oma elu Maardu ülesehitamisele ja arengule.

Üksnes kartusest kellelegi tema nime nimetamata jätmisega haiget teha jätan praegu nende kangelaslike ja ülimat kiitust ja tänu väärivate inimeste pika nimekirja ette lugemata.

Ent oleks ebaõiglane jätta aastapäeva eel mainimata nende nimesid, kes kannavad linna aukodaniku tiitlit ja on auta-sustatud linna teenetemärgiga. Minu südamlik tänu neile eeskujuliku töö eest ja õnnitlused Maardu 33. aastapäevaga. Nende näol ütlen tunnustussõnu ka kõigile maardulastele ja muugalastele nende armastuse ja hooliva suhtumise eest oma linna ning tohutu panuse eest selle arengusse ja õitsengusse.

VÕTKE VASTU MEIE ÕNNITLUSED JA TÄNU:

- Maardu aukodanikud: Sergei Steklov, Malle Dargel, Hans Vikman, Elviira Piiskoppel, Anne Veski, Rein Meel, Alek-sandra Palkina, Ludmilla Boitšenko, Anna Kukarešnikova, Nikolai Shvets, Zinaida Ivanova, Maksim Merkuri, Jüri Pih-lak, Aleksei Kozlov

- Teenetemärgi kavalerid: Konstantin Borissov, Evald Raud-sepp, Anatoli Kanajev, Kirill Litovtšenko, Ludmilla Lairand, Galia Sattarova, Ljubov Sofina, Hille Oona, Semjon Haktsijev, Edmond Kiho, Eduard Tanvel, Ants Viidul, Jelena Leks, Silvi Mets, Sergei Petrov, Liidia Bodnar, Jevgeni Luštšikov, Kons-tantin Vassiljev, Anatoly Ponomarenko, Jelena Smirnova, Ksenia Belomestnova, Aleksandr Drozdov, Riina Liivamägi, Riina Läll.

Teenekate inimeste seas, kes on pälvinud linna ja üldsuse tunnustuse, on ka neid, keda pole enam meiega ja me ei saa jätta nimetamata ka nende nimesid. Need on Vladimir Traks, Juta Pilnik, Aleksandr Vikulov ja Lembit Armulik. Mälestus neist väärikatest inimestest püsib linlaste südameis pikki aas-takümneid.

Missugusena näete Maardut ajaloolises retrospektiivis kuni tänase päevani?

Maailmas on kõigel oma ajalugu. See on ka meie linnal ja see ulatub sajandite taha, juba esimeste viikingite asulateni. Kuid loomulikult suhtub iga inimene eriliselt sellesse ajalooperioodi, milles ta ise on elanud ja milles jätkuvalt elab. Niisugune on kord meie mälu eripära, mis assotsieerib kõike toimuvat vahetult enese isikuga.

Eks minagi kujutan samal põhjusel endale märksa paremini ja täielikumalt ette Maardu uut ja uusimat ajalugu, sealhulgas kõnealused kolmkümmend kolm aastat.

Selle suhteliselt lühikese perioodi jooksul on linn üle elanud palju rõõmsaid, erutavaid ja ärevaid sündmusi. Siin on sündinud ja üles kasvanud kolm maardulaste põlvkonda, kujunenud on tõelised dünastiad, kes armastavad siiralt oma linna ja on sellele kogu südamest ustavad. Tänu nende jõupingutustele, kohusetundlikule tööle ja hoolivale suhtumisele on Maardu linn kasvanud, edenenud ja arenenud, saades samm-sammult jagu raskustest, püüdes kujundada linnale ainuomast ilmet ja muuta see tõeliselt euroopalikuks - niisuguseks nagu ta praegu välja näeb - heakorrastatud, sõbralik ja külalislahke.

Liialdamata võib öelda, et meil on, mille üle uhkust tunda. Meie uhkusele annavad põhjust lisaks majade kaunitele fassaadidele, pügatud muruplatsidele ja õitsvatele klumpidele ka maardulaste saavutused spordis, hariduses ja kultuuris. Tänane Maardu ei ole enam kõigest tilluke täpp ühinenud Euroopa kaardil, vaid linn, mida tuntakse kaugel piiri taga, kõige erinevamates maailma nurkades - Hiinast Rootsini, Maltast USA-ni. Maardul on 22 sõpruslinna, oleme ainsana mitme rahvusvahe-lise linnade ühenduse liige, sealhulgas Maailma talviste linnade linnapeade liit. Meie külalisi võetakse alati vastu naeratustega, sest iseenesest väikene linn kujutab endast 55 rahus ja üksmeeles kooseksis-teeriva rahvuse kirjut kooslust.

Maardu kõrgeimaks väärtuseks ja erilise uhkuse allikaks on tema elanikud. Meil on suurepärane õppiv noorsugu, me aus-tame linlaste keskmist põlvkonda, kes on töötava Maardu pea-mine tugi. Erilist uhkust tunneme oma veteranide üle - nende põliste maardulaste üle, kes on läbi käinud pika ja raske töö-mehetee, andes tohutu panuse linna arengusse ja kujunemisse.

Maardulased oskavad teha hästi tööd ja oskavad ka hästi puha-ta. Meie rahvapidustusi - Sorotšintsõ laata ja Kevadlaata, Linna päevi, filmifestivali „Ennenägemata kino", ukraina ja valgevene kultuuripäevi, tatari Sabantuid tuntakse kaugel väljaspool Eesti riiki.

Maardus on palju muudki. Ega asjata ei nimeta rahvas Maardut pärliks Eesti linnade seas. See on linn, kus elu keeb ja mille ela-nikud vaatavad tulevikku lootusrikka pilguga.