Aedadesse on tekkinud põletustünnid: Mida teha, kui kiuslik naaber mürgitab õhku?
Tundub, et teema ei ole aktuaalne vaid Paikuse vallas. Eesti elu poole pöördus murelik inimene, kes kurtis, et kiuslik naaber mürgitab õhku ja mitmed katsed naabriga rääkida ei ole vilja kandnud:
"Elame naabriga lähestikku ja üleaedse territooriumilt tuleb pidevalt tossu. Üks asi on grillimine (ja selle saateks kostuv tümps), mille vastu ei saa nagunii midagi teha, kuid hoopis midagi muud on kibe prügipõlemise lõhn, mis aias olemise talumatuks muudab. Lastele meeldib ju suvel samuti aias olla ja ma ei taha, et nad seda mürgist tossu sisse hingaksid. Olen mitu korda üritanud naabriga rääkida, esimesel korral see isegi aitas korraks ja tossutamist jäi vähemaks. Edaspidi aga on ta põhimõtteliselt öelnud, et see on tema asi, mis ta teeb ja rohkem pole näinud mõtet rääkima minna."
Jäätmete põletamine ilma loata on keelatud
Kui naabriga vestlemine tulemusi ei anna, soovitab keskkonnainspektsioon helistada nende valvetelefonil 1313.
"Kui parasjagu toimub jäätmete põletamine, siis tuleb inspektor esimesel võimalusel sündmuskohale ja fikseerib toimuva. Milliseid meetodeid täpselt inspektor õiguserikkumise tõendamiseks kasutab, sõltub olukorrast, kuid õhusaaste mõõtmine ei ole üldjuhul asjakohane, kuivõrd jäätmete põletamine kui selline on jäätmeseaduse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga reeglina keelatud. Karistusena näeb seadus ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (800 eurot)," ütles keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran.
Hea lugeja, kas sul on kogemusi naaberkrundilt tuleva ebameeldiva tossuga või aias jäätmeid põletava naabriga? Saada oma lugu rahvahaal@eestielu.ee
