Tänavu on õunu loota vaid Lõuna-Eestis
Põhja-Eesti on õuntest lage - paarikümne viljapuu kohta vaid mõni üksik elujõuliselt kandev puu -, kuid Lõuna-Eestis näevad õunakasvatajad vaeva, et ubinatest lookas oksi toestada.
Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts Võrumaalt Varstu vallast on rõõmus, et nii tema valdustes kui ka lähiümbruses on seekord väga hea õuna-aasta.
"Paistab, et tänavu pole muret," on Kolts peatse noosiga igati rahul. Kui mullu kandsid puud halvasti, siis sel suvel on need viljakad.
Oksad murduvad õunte raskuse all
Taarapõllu talust paarikümne kilomeetri kaugusele Rõuge valda jääva Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla jagab Koltsi rõõmu - temagi õunaaed on tänavu külluslik.
Kuigi põua ajal kukkusid mõned õunad maha, polnud kaotus suur. Paar oksa on küll raskuse all murdunud, kuna puud on haprad ja vanad, ent sellele vaatamata on Kesküla õunarohkusega rahul.
"Kolm või neli aastat pole meil nii palju õunu olnud," sõnab perenaine uhkusega.
"Eelmine tali oli piisavalt külm, aga mitte väga karm," räägib Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Toivo Univer.
Kevad venis pikale ja oli jahe, see omakorda aeglustas vegetatsiooni algust.
Kuid miks ripub mõne puu otsas vaid paar ubinat, kui teisal on puud lookas? Põhjusi on mitu - väga erinev õitsemisaja ilmastik, aga ka eelmise aasta rikkalik saak.
Õitsemise esimestel päevadel olid Pollis tingimused selleks nigelad ning seetõttu pandi keskuses end valmis kõige halvemaks. "Kartsime lausa kehva saaki, kuid üllatuseks on see siiski üle keskmise ja mitmes aiaosas koguni väga tubli," on Polli teadlased meeldivalt üllatunud.
Univeri kinnitusel ei kanna neil vilju vaid need vanemad istanduse osad, mida on ebapiisavalt väetatud.
Kuid mis saab siis, kui suvekuumus uuesti maad võtab? "Väiksema seemnete arvuga õunad varisevad põua käes maha," teab Univer.
Seega ei tasu hõisata enne õhtut ning tuleb loota, et mõõdukas vihmasadu aeg-ajalt olukorda kontrolli all hoiaks.
Põud võib suured lootused nullida
Evi Jaago Tartu vallast Kõrvekülast muretsebki kõige enam sellepärast, et läheb uuesti kuumaks ning suve esimesel poolel maad võtnud põud jätkub ka augustis.
Pikalt kestnud kuivusest kipuvad õunad niigi juba kärna minema ja ussitama.
"Võib juhtuda, et valmimisajaks on nad maha kukkunud ja puu tühi," arutleb ta aias praegu veel õunaküllast 'Valget klaari' silmitsedes.
Jaago teab öelda, et juba on ümbruskonnas mitmes aias märgata õuntest looka vajunud oksi, mis raskusest maha murdunud.
"Kes saab, paneb tugesid alla, aga me ise pole veel jõudnud," räägib ta ning lisab, et kui lähiajal tuulega palju õunu peaks maha pudenema, siis võib-olla polegi tugedeks vajadust.
Ent mõnes paigas on raske isegi maitsmiseks õunapabulat leida. "Saak on olematu," kinnitab Valtu Aia aednik Anne Ojasalu.
Põhjuseks võib tema arvates olla varakevadine külm, mis võttis õiealgmed ära.
Tervel Raplamaal on paljudes koduaedades külmakahjustusi. Kuigi mõnes koduaias õunu jagub, on tänavu neid ümbruses üldiselt vähe.
Samas võis Valtu Aed oma tänavuse maasikasaagiga rahul olla, ent vaarikate kohta sama öelda ei saavat - külm on istandustele oma jälje jätnud.
"Tean, et Lõuna-Eestis tuleb palju vaarikaid, meil ei ole neid aga üldse," toob aednik näite, et lisaks õuntele on Lõuna-Eestis ka parem vaarikasaak.
Nii ei võigi marjakultuure ja õunu kasvatava Valtu Aia tänavusele aastale Ojasalu kuidagi ka head hinnet panna.
Põlvamaal Räpina vallas tegutseva Halika õunatalu peremees ja perenaine Kalmer ja Ille Kasvand on hoolt kandnud, et nende saak oleks igal aastal külluslik.
Talupidajatele valmistab rõõmu viimaste päevade vihmasadu, mis on viljapuudele üksnes head teinud. Ainukeseks riskiks võivad olla looduse keerdkäigud.
"Ei saa ka meie nende vastu," sõnab Ille Kasvand ja lisab, et ühes õunaaias oli suur rahekahjustus.
Teistes aedades on kõik korras, ning nagu viimasel kümnel aastal, on tänavugi neil oma õunatalust päris hea noos küpsemas.
Saaremaa suurima õunakasvataja Riho Kadastiku väitel pole tema valdustest aga erilist õunaküllust loota. Võib-olla mõjutas kevadine lühike õitseaeg ning liiga niiske ja pikk kevad, oletab ta.
Järvamaa põhjaosas asuvale Rebase talu peremehele Meelis Tiigemäele tundub, et temagi õunasaak tõotab tulla alla keskmise. Selle põhjuseks peab ta aga liiga järsku ja kiiret kevadet, mille tõttu õitsesid puud nii ruttu ära, et ei jõudnud korralikult viljuda.
Tiigemäe sõnul on paljud nende õunad ka rahest kahjustatud ning täpilised. Kuna kahjustused tekkisid siis, kui ubinad väiksed olid, loodab peremees, et ilmade paranedes jõuavad talveõunad kahjustusest välja kasvada.
Tegelikkus selgub alles kuu aja pärast
Vaatamata äsjasele vihmasajule pole Rebase talu valdused nüüdki veel piisavalt niisked. Kui ilmad jäävad kuivaks, tuleb sel sügisel ilmselt leppida väikeste õuntega.
"Praegu tuli vihm õigel ajal ja päästis puud ära," räägib peremees. Vastasel juhul vajanuks noored õunapuud eraldi kastmist.
Ent mida enam lõuna poole, seda parem on olukord. Naabermaakonnas Viljandimaal Karksi vallas asuvas Morna õunaaias paistab ühe osaniku Kalle Rebase kinnitusel tulevat üle keskmise õuna-aasta.
"Praegu on lootus suur, kuid palju õunu tegelikult alles jääb, selgub umbes kuu aja pärast," sõnab Rebane.
Kuna suurem kuivus on vist möödas ja viimasel ajal on vihmagi omajagu sadanud, usub ta, et ubinad ka suuruses kosuvad.
"Kui peakski uuesti kuivaks minema, võib osa õunu küll maha kukkuda või siis väikeseks jääda, kuid midagi jääb ikkagi alles," on Kalle Rebane optimistlik.
