Gerli Mets: Sindi Lasteaed vajab arengut ja investeeringuid

Sindi Lasteaias ei ole piisavalt lasteaia kohti olnud juba vähemalt viimased 5 aastat. Mida ja kuidas on selleks tehtud selle aja jooksul?

2010 ja 2011 aastal teadaolevaid tegevusi selleks ei tehtud. 2012 aasta algusest otsis lasteaia direktor väidetavalt aktiivselt lahendusi koostöös linnavalitsuse ja gümnaasiumiga 2013/2014 õppeaastaks lasteaia kohtade juurde tegemiseks. Milles need täpselt seisnesid ja mida aasta aega tehti, ei ole teada aga tõsiseltvõetavaid sisulisi samme lasteaia laiendamiseks hakati tegema alles 21.01.2013 kui kutsuti kokku koosolek ja hakati tegema valikuid võimaliku laienemise asukoha osas.

Valikus oli kolm varianti: lasteaia olemasolevad ruumid, koolimaja vabad ruumid (muusikakooli osa II korrus) ja muud linna kasutuses olevad pinnad (kõne all oli vana apteegi ruumid Pärnu mnt). Ettevalmistamiseks läks töösse koolimaja ruumide kohandamiseks vajalikud tegevused: projekt, ehituse võimaliku maksumuse väljaselgitamine jne.

Sindi linna arengukava läbivaatamine toimus 13.09.2012 volikogus, kus jäeti Sindi linna arengukava 2020 aastani samal kujul ehk midagi lisamata, kehtima. Arengukava läbivaatamise arutelul volikogus ei rääkinud lasteaia laienemise vajadusest lasteaia direktor Viivi Palmissaar, kes on ühtlasi haridus- ja kultuurikomisjoni esimees ega linnapea Marko Šorin.

14.03.2013 võeti vastu Sindi linna eelarve, milles samuti ei arvestatud sellega, et lasteaeda laiendada kooli ruumidesse. Tegemata olid kõik vajalikud protseduurilised toimin - gud st vastavad muudatused Sindi linna arengukavasse ja eelarvestrateegiasse sh lasteaia arengukavasse.

Täna puudub kahjuks lasteaial tõsiseltvõetav arengukava (kehtib 2013 aastani) ja uue arengukava väljatöötamisega pole alustatud, kus tänaste probleemide lahendamine peaks ammu olema läbi mõeldud ja lahendusvariandid välja töötatud. Koolimajja laienemise protsessi ei ole kaasatud õpetajaid ega lapsevanemaid, et välja selgitada kaasnevaid häid ja halbu külgi, mis oleks võimaldanud saada oluliselt parema pildi selliselt planeeritud laienemise vastuvõetavusest. Küsimusele, kuidas on korraldatud laste muusika ja liikumistunnid koolis asuvatele rühmadele?, vastas 14.03.2013 volikogus Sindi Lasteaia direktor Viivi Palmissaar, et lasteaialapsed, kes viibivad gümnaasiumiruumides jäävad ka lasteaiahoonega seotuks.

Seda eelkõige seetõttu, et osa õppest ning tundidest jääb lasteaia ruumidesse nagu näiteks muusika ja liikumine. Kuid mõelgem talvisele ajale kui lapsed peavad pärast võimlemistundi higisena ühest majast teise minema? Lisaks tekib ebamõistlik ajakulu neil lastevanematel, kes peavad lasteaeda tooma rohkem kui ühe lapse, üks koolimaja ruumidesse, teine lasteaia ruumidesse.

14.03.2013 viidi Sindi linna arengukavasse sisse muudatus, pärast mida tehti laenuotsus 120 000 eurole. Volikogu nõustus 120 000 euro laenu võtmisega, eeldusel, et kõik asjad on lõpuni läbi mõeldud.

Sindi Linnavalitsus kuulutas 28.05.2013 välja lihthanke „Sindi Gümnaasiumi c korpuse II korrusele lasteaia kahe rühma ruumide ehitus", mille tulemusel selgus, et ehituse maksumuseks kujuneb 159 987 eurot. Seega tulnuks linnal leida lisaks laenusummale veel täiendavalt vähemalt 39 987 eurot ning teadaolevalt ei piirdu ükski ehitus hankel pakutud summadega, kuid mis saab siis, kui ka see summa ei ole piisav ja kuskohast raha võetakse projekti lõpuleviimiseks? Ei osanud abilinnapea Rein Ariko 25.06.2013 volikogu istungil vastata.

Sellised õhkujäävad küsimused ei tekita usaldust. Sarnane olukord oli Sindi linnas 2009 aastal kui lasteaia ehitusel jäi ootamatult puudu 290 000 krooni ning raha tuli leida reservfondist. Lisaks vajaksid uued rühmad ka sisustust jms, mille jaoks on vaja ka veel raha leida niigi pingelisest eelarvest. Seega ei tea täna veel keegi, millised on tegelikud kulud, mis kaasneksid lasteaia laiendamisega koolimajja.

Sindi linn ei saa endale lubada planeerimata ja läbimõtlemata investeeringuid. Ärgem unustagem, et linnas on lisaks lasteaiakohtade loomisele ka muid raha vajavaid valdkondi nagu näiteks tänavate parandamine, teekatte uuendamine, linnatänavate parem valgustatus ehk turvalisus, heakord, seltsimaja kaasajastamine ja palju muud.

Eelnevale tuginedes võib öelda, et lasteaia laienemise idee gümnaasiumisse toimus üllal eesmärgil aga sisuliselt ning lõpuni läbimõtlemata ja lohakalt ning kiirustades ette valmistades. Sellist tegevust ei ole võimalik heaks kiita, sõltumata eesmärgist. Lasteaia kohtade juurde tegemine oleks lahendanud vaid nende lastevanemate mure, kellel polnud kohta lasteaias, lahendamata on aga kohta omavate laste, lastevanemate ja õpetajate mure, et vähendada saaks ka laste arvu olemasolevates rühmades, mis tähendab lastele rohkem mänguruumi ja mõnusat äraolemist ning õpetajad ei peaks töötama maksimumarvu lastega ning tähelepanu jaguks rohkem, mis tähendab turvalisemat kasvukeskkonda ja paremat alusharidust ning vajadusel individuaalset lähenemist. Need mured ei ole vähemtähtsad, seega saavad olla täna laual olevad variandid vaid ajutise iseloomuga.

Nii koolimajja laienemine kui lasteaia liikumisruumi rühmaks kohandamine on ajutised lahendused, esimene neist aga väga kulukas. Kuna selleks sügiseks on komplekteeritud sõimerühm ja välja valitud õpetajadki, siis üks ajutisi ja Sindi linna rahakotile vastuvõetav lahendus praegu on ühe rühma avamine lasteaias asuvasse liikumisruumi, kus on vajalikud kommunikatsioonid juba olemas. Liikumisruum on ka varem olnud kasutuses rühmaruumina. Muusikasaali saaks kaaskasutusse võtta liikumisruumiga. Räägitud on ka erinevate haridusspetsialistide, lastevanemate ja õpetajatega, kes toetavad võimlemisruumi ümberkohandamise ideed. Mitmetes Pärnu linna lasteaedades on muusika ja võimlemissaal kaaskasutuses ja hea töökorraldusega on seda võimalik ka Sindi Lasteaias teha. Eralastehoiu loomist Sindi linnas ei ole siiani linnavalitsus toetanud, seega tuleb kasutada teistes omavalitsustes asuvate lastehoidude teenust. Need lapsed, kes lasteaeda ei mahu saavad kasutada eralastehoiu teenust, mille tasumisel Sindi Linnavalitsus saab lapsevanemat toetada. Kuidas edasi?

Volikogu liikmed, kes olid vastu linna plaanile laiendada lasteaed koolimajja, ei ole vastu sellele, et kohti tuleks juurde ja võimalikult palju lapsi saaks lasteaia koha, vastu ollakse planeerimatule ja lühinägelikule laiutamisele linna rahadega.

Täna on linn üles näidanud populismi ja seetõttu teinud asju läbimõtlematult ning kiirustades. Mõelda tuleb kaugemale kui sellesügisesed valimised.

Seega on väga oluline näha „suurt" pilti. Lasteaial on oluline teha kiiremas korras tõsiseltvõetav arengukava, millise dokumendi tegemise käigus on võimalik kaasata rohkem erinevaid huvigruppe ja välja töötada energiasäästlikke lahendusi, mis töötavad ka kümne aasta pärast. Üks võimalikke variante, kuhu võidakse lasteaia arengukava tegemise käigus jõuda, on see, et ette tuleb võtta suurem investeering ja teha tööd selle nimel, et teha lasteaiale juurdeehitus, mis võimaldab juurde teha lisarühmasid nii palju, et koha lasteaias saaks kõik Sindi lapsed, tagatud oleks turvaline kasvukeskkond lastele ning õpetajad ei peaks töötama seadusega võimaldatud maksimumarvu lastega. Just praegu on õige aeg hakata tegema ettevalmistustöid lasteaia arendamisse ja investeeringutesse, et ära kasutada erinevaid investeeringutoetusi.

Hetkel on näiteks EAS-l olemas regionaalsete investeeringutoetuste meede, kuhu saab taotlusi esitada kuni 15.09.2013. Lisaks avanevad 2014 aastal uued Euroopa Liidu toetusmeetmed, mida tasuks linnavalitsusel samuti uurida.

Gerli Mets
Sindi Linnavolikogu liige