Sindi linnapea: Poliitikute rahutud mängud lasteaiaga

Kuigi suvi on paljudele puhkuse periood ning rahulik aeg, siis linnajuhtimises on see pigem täis töid ja tegemisi.

Üheks suuremaks tööks sellel suvel oli planeeritud lasteaia laienduse ehitus koolimajja. Kuid volikogu otsustas teisiti. Kuigi kogu planeerimisprotsess oli kestnud enam kui aasta, siis otsustati tegevus katkestada täiesti viimasel hetkel, põhjendusega, et selline lahendus on läbi mõtlemata ja liiga kallis. Olen koos linnavalitsuse töötajate, lasteaia juhtkonna ning kooli ja muusikakooli inimestega kogu protsessis sees olnud. Kui nüüd väidetakse, et üle aasta kestnud planeerimist, analüüsimist, projekteerimist ja hangete läbiviimist on tegu läbi mõtlematu ning lohaka tööga, siis on tegu meie kõigi kas tahtliku või mõtlematu solvamisega. Ja miks enne 2012. aastat lasteaia probleem võimuritele huvi ei pakkunud, tuleks küsida seekordsete vastuhääletajate endi käest, kelledest enamus varemalt „Uueneva Sindi" nime all võimuniite tõmbasid, nüüd aga „IRLi" nime taha on koondumas.

Koolimajja ehitamist on peetud liialt kalliks. Ka minu arvates on tegu suure kulutusega, kuid ilma investeeringuta me kohtade puudust lahendada ei saa. Audrus ehitati kahe rühmaga lasteaia laiendus eraldi majana 640 000 euroga. Meil oleks olnud võimalus 4x odavamalt lasteaia kohti juurde saada. Kummaline on see juures, et tegelikult on sama volikogu lasteaia laienduse koolimajja märtsi istungil heaks kiitnud.

Ma ei nõustu kuidagi kriitikutega, et oleksime pakkunud volikogule läbimõtlemata ja ebamõistlikult kallist investeeringut. Olime linnavalitsuses vahepeal jõudnud lahenduseni, mille maksumuseks oleks kujunenud pool miljonit eurot.

Saime isegi aru, et sellist lisakulutust Sindi lähiajal teha ei tohiks ja nii ei esitanud me seda plaani ka volikogule. See on põhjus, miks oktoobris 2012 arengukava muutmata jäeti. Linnavalitsus ja lasteaia juhtkond otsis vähem kulukat võimalust ja koolimaja Ckorpuses see leiti. Kas sellises olukorras tuleks mõelda hoopiski uue maja ehitamise peale, nagu teises artiklis pakutakse, tundub ilma analüüsita pigem väljamõeldud „vabandusena". Ja kas lapsevanemad on nõus uut hoonet ootama, kui neil on vaja lapsed lasteaeda tuua praegu.

Mina loodan jätkuvalt, et valimiste järgselt on kohalikud poliitikud piisavalt pingetest vabad ning suudavad keskenduda ka linnaarengut silmaspidavatele otsustele.

Siis laheneb ehk ka see mure ja lapsevanemad ei pea Sindi linna kohtusse kaebama, et omavalitsus täidaks oma kohuseid kogukonna ees. Kas sügisel on kohalikul poliitikalaval uued või endised osatäitjad sõltub juba meist kõigist.