Jõelähtme teatritrupp tõi Venemaa festivalilt võidu ja pälvis korüfeedelt kiidusõnu
Vestlusringi on kogunenud vaid osa Lava Grupi harrastus näitlejaist - Merike Kahu, Kaie Pall, Tiit Tammesson ja Priit Põldma ning lavastaja Maie Ramjalg.
Anton Tšehhovi lavastusi on Lava Grupp mänginud juba mitu aastat. „Tšehhovi etenduse „Abieluettepanek" idee tuli Merikeselt, tema on selle lavastuse ristiema," selgitab Maie naerdes. „Mul on valgevene juured," naerab Merike vastuseks.
Hiljem lavastas teatritrupp Tšehhovi etenduse „Karu". „Korraldasime 2011. aastal Jõelähtmes külateatrite festivali ja etendasime Lava Grupiga Tšehhovi etendust "Abieluettepanek"," meenutab Maie Ramjalg. „Moskva Rahvus vahelise Harrastusteatrite Liidu peasekretär Alla Borissovna Zorina nägi meie truppi toona esinemas ning tema meid Jekaterinburgi festivalile kutsuski," räägib Maie ja tõdeb, et Tšehhovi lavastus võis olla festivalikutse põhjuseks.
Kanti kätel
Festivalil oli Jõelähtme Lava Grupp ainus välismaine trupp ja seetõttu ka suures huviorbiidis. Tsaritsnõi linna harrastusteatritrupp Litsei oli Venemaal Jõelähtme Lava Grupi võõrustaja. „Meid võõrustanud trupp oli fantastiline!" hüüatavad kõik nagu ühest suust.
„Senikaua kuni me mänginud ei olnud, võõrustati venepäraselt hästi lahkelt, aga pärast seda kui olime etendus ära mänginud - kanti kätel," kirjeldab Tiit muljeid.
„Festivali „Armastus ja naer ja pisarad" žürii oli väga tugev ning mulle isiklikult oli parimaks kingituseks meie etenduse professionaalne analüüs," on Maie õhinas, „see ei olnud niisama vaid ikka paari tunni pikkune analüüs Moskva GITISe professorilt Tšumatšenkolt, dotsendilt Snopkovilt ning dramaturgilt ja teatrikriitikult Vdovinilt," räägib Maie uhkusevärinaga.
„Kui iga trupp sai žüriilt ühe tunnustuse, siis meie trupp, kõik viis näitlejat, pälvisid žürii preemia ansambli mängus," seletab Maie elavalt, "meie trupi kõik näitlejad said GITISe professionaalidelt ansamblimängu eest heakskiidu," on Maie õnnelik. Priit lisab, et kõige rohkem rõõmu valmistaski korüfeedelt antud ühtsuse preemia.
„See moment kui Tšumatšenko analüüsi lõpetuseks lausus: "Õnnitlen festivali, kes on näinud sellist tööd.", siis oli mul kõik käes, enamat tunnustust ei ole võimalikki saada," on Maie hardunud. „Ta sõnas, et mõistame Tšehhovit, see oli kauneim moment."
„Ühtsus ongi ju etenduse alus, see näitab kompaktsust ja etenduse terviklikkust," selgitab Maie, „Festivalil oli väga hiilgavaid rolle ja fantastilisi näitlejaid ning seda enam oli meie auhind täielik šokk.".
Õigel ajal õiges kohas
„Jõelähtme Lava Grupp on olnud õigel hetkel, õiges kohas ja õige tükiga," sõnab Maie veendundult ja lisab: "Ma ei taha öelda, et oleme teab mis imelapsed siia kukkunud kõik, sest Eestis on olemas väga tugevaid harrastusteatreid, kuid meil on vedanud Tšehhovi etendustega," usub Maie.
Tiit meenutab, et kõik sai alguse üldse Saaremaalt Biedermanni etendusest (lavastus Härra Biedermann ja tulesüütajad toim.). „Kui lavastaja Jaak Allik saatis meid Samaarasse esinema, jäime seal Moskva tegijatele silma." „Jah, sealt edasi juba teati meid ja seepärast on meid kutsutud siia-sinna esinema," lisab Maie.
Möödunud aastal tõi Tšehhovi „Abieluettepanek" Jõelähtme Lava Grupile võidu riigi harrastusteatrite festivalilt. „Tegime Teoteatrile ära," meenutavad trupiliikmed õnnelikult.
„Uskumatu lugu, jah," nendib Maie. „Teoteatril oli omapärane ja tugev tükk, kuid kujutad ette, meie mängitud „Abieluettepanek" sai Grand Prix ja alles seejärel tuli Teoteatri tükk," meenutab Maie toonast võitu rõõmsalt.
Tšehhovi fenomen
„See on selle Tšehhovi fenomen ja meie haruldaselt toredad näitlejad," põrutab Maie, „näitlejatele see Tšehhovi asi istub ja läheb iga korraga aina paremaks!". Ta rõhutab, et lavastamisele kuuluv tükk peab olema näitlejaile rõõmuga etendatav. „Selline läbi hammaste tegemine, ei vii kuskile," lausub lavastaja kindlameelselt.
„Kui näitleja näeb ennast selles tükis ja tal on huvitav seda teha," läheb Maie silm põlema, „vaat´ siis on see tore asi!"
„Venelastele on Tšehhov vägagi arusaadav, ka ilma eesti keelt oskamata on mõistetav," kinnitavad trupiliikmed üksmeelselt.
„Eelmisel päeval mängis üks vene trupp samuti Tšehhovi „Karu", meie etendus oli nagu ümberjutustus," meenutab Priit. „Kõigest saadi aru, keel ei ole oluline," räägib Priit ja lisab, et festivalil nähtud Tšehhovi „Kajakas" jäi eestlaste mängitud „Karu" etendusele alla. „Ma võin nii öelda, sest mina selles etenduses kaasa ei teinud," müristab Priit naerda. „Venelane teeb seda tükki väga värvikalt, ta võib igast väikesest lausest teha suure episoodi, aga pikapeale viskab nagu üle vindi," mõtiskleb Maie, „Meie teeme lühidalt ja väga tempokalt. Neil oli väga hea näitlejatöö ja head tegijad, kuid etendus „Kajakas" tõepoolest venis," on Maie Priiduga nõus.
Siinkirjutaja arvamusele, et ega harrastusteatri näitlejatele ei saagi väga pikki lavastusi anda, hüüatab Tiit vastuseks: „Saab ikka! Tegime kahetunnist Doktorit!". „Jah, ja see läks vaatajatele väga hästi peale," lisab Maie.
„Meil on väga head näitlejad, niivõrd värvikad kujud nagu meie tantsupaar Merike ja Kaie," naerab Maie tunnustavalt, „ seda peab ise nägema!" Priit toob häält madaldades näite klassikalisest üherepliigilisest rollist „Teile on kiri!".
Vestlusring pahvatab naerma. „Mis sa räägid, viimases tükis mängid muuseumidirektorit, ei ole ainult ühe lausega laval," hüüatab Maie. „Lõppude lõpuks peab keegi ju kirja ka tooma," sõnab Tiit. Naer jätkub. Maie sõnab tõsinedes: „Kirja toomisest võivad suured rollid alguse saada."
Jõelähtme Lava Grupi etendust „Abieluettepanek" on võimalik Jõelähtme Rahvamajja 2. augustil kõigil huvitatuil ise kaema minna.
