Pumbamaja ja veetrasside küsimus ajas elanikud tülli

Pikva külas erastati 1990ndatel aastatel endised sovhoosimaad, ka kinnistu, kus asub pumbamaja. Kaheksa majapidamist, sealhulgas Pikva mõis, on saanud sealt vett, tasudes selle kinnistu omanikele sularahas. Arve jagatakse omavahel võrdselt. Konflikt tekkis sel kevadel, kui veepumba omanikud otsustasid mõisale vett enam mitte anda, sest selle peremees Mika Orava ei olnud tasunud veearveid, kirjutab Sõnumitooja.

Mika Orava tunnistab, et on jätnud maksmata eelmise sügise arve, sest tema sõnul ei ole seda esitatud ja puudub kontonumber, kuhu teha ülekanne. Ta soovib tasuda nii, et sellest jääks jälg: „Igasuguse arve kohta peab olema dokument, et näha, mille eest ma maksan ja maksnud olen. Ma ei ole maksmise vastu, aga tahaksin seda teha pangaarvele ja mitte sularahas, et jääks kinnitus. Tahan saada ka lepingu, et oleksin teadlik, mille alusel ja millal maksmine käib.“

Vallavolikogu esimees Jaan Oruaas, kes käis Pikval kohal olukorraga tutvumas, tõdes, et tegu on keerulise juhtumiga: „Nõmmelad ei ole kohustatud kellelegi oma kaevust vett müüma. Tegu on hajaasustuse piirkonnaga, seetõttu on vee müük seal seadusega reguleerimata ja naabrite omavahelise kokkuleppe küsimus. Omanik ei ole seaduse mõistes vee-ettevõtja. Probleeme valmistab lõpuni viimata omandireform ja seetõttu on osa trassidest valla omand ja osa peremeheta vara. Kuna kraan asub peremeheta trassidel, ei saa ka vallavalitsus otseselt probleemi lahendada, vaid olla ainult lepitaja ja nõuandja.“

Loe pikemat artiklit Sõnumitoojast.