Kohalik: Sooviksin Lagedi kanti rohkem rohelust
Lagedi kandi all pean ma silmas piirkonda, kuhu jäävad Lagedi alevik, Kadaka, Kopli ja Ülejõe külad. Kui valla lõuna osas asuvad külasid kutsutakse nn „Lõunaosariikideks", siis võiksime meie ennast ehk kutsuda „Põhjaosariikideks"? Lagedi piirkonnas elab tänase seisuga ca 1500 inimest, mis on napilt alla kümne portsendi valla elanikest. Mind väga rõõmustab, meie väikese kogukonna aktiivsus, millise innuga inimesed osalevad erinevatel üritustel ja milline sära on korraldajate silmades.
Jaanuaris avas uksed värskelt renoveeritud Lagedi Põhikool koos uue lasteaiaga, kus alustasid tööd 4 lasteaia rühma. Tänaseks on lasteaias saanud koha 76 Lagedi teeninduspiirkonna last, kuid järjekord on endiselt ukse taga. Kõlanud on ka kriitika, et miks projekteeriti lasteaed just sellises suuruses ning mitte suurem? Selle kriitikaga ei saa täielikult nõustuda, sest mitte keegi ei osanud ette näha seda hulka lapsi, keda hakati lasteaia valmimise eel Lagedi piirkonda sisse registreerima.
Kool on saanud tõmbekeskuseks
Alates sügisest 2013 ühendatakse Lagedi Põhikool ja Lagedi Lasteaed üheks asutuseks, mis hakkab kandma nime Lagedi Lasteaed- Põhikool. Sotsiaalmeedias on kõlanud seisukohti, et kuidas meie lapsed ikka lähevad edasi õppima kui lõputunnistusel on kirjas lasteaed-põhikool? Soovin omalt poolt rahustada maha kõiki murelikke lapsevanemaid ning kinnitan, et erinevalt nimest on palju tähtsam see hariduse tase, mida meie lapsed Lagedilt saavad. Ühendasutuse juhtkond on astunud jõulisi samme parima ja sobivaima meeskonna kujundamiseks, et meie lapsed saaksid kõik hästi hoitud ja hea hariduse. Olgem mõistvad ja andkem kooli juhtkonnale aega atra seada, sest ka eesti rahva vanasõna ütleb: „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika".
Tänaseks on Lagedi kool juba kujunemas üheks piirkonna tõmbekeskuseks. Lisaks hariduse andmisele, on koolis sportimiseks või huvitegevuseks võimalik rentida võimlat ning külastada regulaarselt toimuvaid kinoõhtuid. Sügiseks saavad lõpetatud staadioni renoveerimise tööd ning rajatakse Lagedi oma terviserada.
Väliürituste vaieldamatuks tõmbekeskuseks meie kandis on Lagedi kiigeplats, kus juunis toimus ühine jaanipäeva tähistamine ning juulis traditsiooniline ratsaspordivõistlus Lagedi Derby, mis tänavu kandis numbrit 2013. Augusti 24-ndal kuupäeval on aga kõik oodatud koos oma pisiperega Anne Velli lasteshowle „Metsapere lustakad lood".
Infrastruktuur on paranenud
Selle suve üheks mahukamaks ja kohaliku kogukonna heaolu mõjutavaks sündmuseks on kindlasti Nehatu - Lagedi - Kostivere maantee remont ja kergliiklustee rajamine. Võimatu on alahinnata, millist kasu saavad kohalikud elanikud teeremondist ja kergliiklusteest. Peagi võime ära unustada, kui ohtlik oli jalakäijale öine kottpime Linnu tee.
Uus ligi kolme meetri laiune kergliiklustee saab valgustuse ning on eraldatud sõiduteest äärekivi ja mururibaga.
Lisaks maantee remondile saab või õigemini on juba saanud täiesti uue välimuse ka üle Pirita jõe minev Kepsu sild. Senise kitsa ja amortiseerunud maanteesilla asemele on kerkinud uus ja täiesti kaasaegne ehitis. Väga hea on, et sellised suured ja inimeste tavaharjumusi muutvate ehitustööde toimumine on ajastatud ühele suvele. Pigem kõik ebamugavused nagu tolm, ehitusmüra, liikluse osaline sulgemine, järjekorrad fooride taga ning pikad ümbersõidud ühel suvel kui lõputu õudus mitmel järjestikusel.
Kindlasti ei saa jätta vaatamata ka tulevikku. Siin oleksid märksõnadeks Lagedi rippsilla remont, kergliiklusteede pikendamine valla piirideni, lastele mänguväljakute rajamine, Kopli küla sadevee probleemi lahendamine, jõude seisvate tänavavalgustussüsteemide käivitamine, kõrghaljastuse rajamine uuselamurajoonides.
AS ELVESO on 2013 aasta investeeringute kavasse lülitanud Kopli küla Kingu arendusala sadevee ja kanalisatsiooni tsentraalsete trasside ehituse. Loodan väga, et kooskõlastused kõikide naabritega saavad tehtud ning nimetatud tööd saavad veel sellel sügisel lõpetatud! Kõik me ilmselt mäletame üleeelmist kevadet ning sellele eelnenut, kus paljudel inimestel Kopli külas oli vesi põlvini. Ilmselt seda meist keegi enam ei sooviks.
Üleskutse
Minu üheks suureks sooviks on rohkem rohelust uusarendustesse. Selleks näen võimalust istutada põldudele rajatud elamurajoonide piiridele ja kvartalisiseste teede äärde igihaljaid puid ning käivitada seni uusarendustes jõude seisvad tänavavalgustuse süsteemid. Igihaljastest puudest tasuks kaaluda kuuske, mis pakub tuulevarju nii suvel kui talvel ning puu ise ei ole nõudlik pinnase suhtes ja peab vastu heitgaasidele. Loodan väga, et esimesed puud õnnestub juba istutada aastal 2014 talgute Teeme Ära raames.
