"Samale kohale lubati hiljem ehitada väiksem seltsimaja, mille eelprojekt olevat juba valmis ja ehitamiseks vajalikud 300 000 eurot samuti eraldatud," vahendas Kalt kohal olnutelt kuuldut.
"Kohalike elanike jaoks oli Kaarma vallavalitsuse otsus arusaamatu ja põhjendamatu," väitis Peeter Kalt.

Juba 15. juuli õhtuks oli hoone säilitamise poolt andnud allkirja 31 inimest, kes põhjendasid oma seisukohti sellega, et tegemist on alles hiljuti, 1989. a valminud, ilusa ning korralikult ehitatud ja soojustatud hoonega.

Veel on räägitud sellest, et hoonesse on plaanis rajada vanadekodu. Ka on hoonel olemas omaette katlamaja. Küttekulude vähendamiseks võiks õliküttel töötava katla asendada hakkpuidul töötava katlaga, soovitasid allakirjutanud.

Peeter Kalti on eriti pahandanud vallavalitsuse plaan rajada senise 2400-ruutmeetrise hoone asemele uus 280-ruutmeetrine seltsimaja. "Kui Nasva poolt vaadata, siis on Eikla tõepoolest valla kõige kaugem punkt ja võib näida, et selle kolkakandi elanikele piisab ühest pisikesest hobiruumist ja kööginurgast," oli Kalt solvunud.

Lisaks Saarte Hääle poole pöördumisele edastas ta avaliku kirja Eesti õiguskantslerile palvega anda õiguslik hinnang nii Kaarma vallavalitsuse otsusele Eikla koolihoone lammutada kui ka sellele eelnenud ja järgnenud sündmuste vastavusele Eesti vabariigi seadustele ja Euroopa Liidu direktiividele.

Aastaid koolimaja eest hoolt kandnud Lembit Õunaid on üks neist, kes on koolimaja säilimiseks oma allkirja andnud. "Ega see ole vallavalitsejate, vaid ikka vallarahva vara, mida nad maha lõhkuda tahavad!" kurjustas Õunaid. Õunaidi arvates sobiks hoone hästi vanadekoduks, mis asub praegu Pähklas, väikestes ruumides. "Kohalikele oleks sauna vaja ja noortele, kes praegu bussiootepaviljonis jalgu kõlgutavad, internetipunkti," loetles ta.Kaarma vallavanem Andres Tinno kuulis vastuseisust lammutamisele alles Saarte Hääle käest."Seni kuni pöördumine koos allkirjadega minuni jõudnud ei ole, ei saa ma seda ka kommenteerida," ütles vallavanem esmaspäeva pärastlõunal.