Ta lisas, et kiirabi ei jäta ühtegi abivajajat abita, kuid haige peab abi ise soovima. Vastasel korral ja sunniviisiliselt kedagi ära viia ei saa: „Mis puudutab Arukülas juhtunut, siis see inimene keeldus ise abist. Kedagi niisama tee äärde vedelema me ei jäta."

Küsimusele, kui palju saab kiirabi väljakutseid, mis tegelikult kiirabi sekkumist ei vaja, vastas Jelena Tšislova, et umbes pooled juhtudest on sellised, mis kuuluvad pigem perearsti pädevusse.
„Põhjuseid, miks inimesed helistavad kohe kiirabisse on mitmesuguseid. Kahjuks on aga palju selliseid juhtumeid, kus see on tingitud inimeste soovimatusest minna perearsti juurde. Kiirabiga on mugav, see tuleb kohale samal päeval,“ lausus ta.

ITK erakorralise meditsiini osakonna juhataja Piret Valdek ütles, et otsuse, kas haige viiakse haiglasse, teeb brigaadijuht ja see sõltub nii patsiendi seisundist kui  brigaadijuhist: „Kui haigel on valu rinnus ja südame kardiogrammil ägedale südamehaigusele viitavad tunnused, siis sellist haiget ei jäta keegi koju. Muuks otsuseks sellisel juhul ruumi pole. Seljavalu, mille põhjuseks on juba varasemalt teadaolev kivi kuseteedes ei vaja iga kord haiglaravi, kui kiirabi tehtud valuvaigistav süst toimib ja edasise ravi korraldab  perearst.  Haiget käsitletakse kompleksselt – diagnoos pannakse nii kaebuste, objektiivsete näitajate kui kohapeal tehtud uuringute nagu EKG ja veresuhkur alusel. On oluline teada, et ühe ja sama  kaebuse või sümptomi esinemine  erineval   haigel   võib   viidata erinevale patoloogiale, seetõttu käsitletaksegi haigeid erinevalt. Üks kõhuvaluga haige viikase haiglasse, teine jäetakse koju.“

Loe pikemat artiklit Sõnumitoojast.