Kiirabi: Sunniviisiliselt me kedagi ära viia ei saa
Arukülas aset leidnud juhtum, kus invaliid lamas mitu päeva tee ääres ning kohale tulnud kiirabibrigaad ei viinud inimest haiglasse, pani huvi tundma, kuidas tegutsevad kiirabibrigaadid ja milliste reeglite põhjal käib nende töö, kirjutab Sõnumitooja.
Küsimusele, kui palju saab kiirabi väljakutseid, mis tegelikult kiirabi sekkumist ei vaja, vastas Jelena Tšislova, et umbes pooled juhtudest on sellised, mis kuuluvad pigem perearsti pädevusse.
„Põhjuseid, miks inimesed helistavad kohe kiirabisse on mitmesuguseid.
Kahjuks on aga palju selliseid juhtumeid, kus see on tingitud inimeste
soovimatusest minna perearsti juurde. Kiirabiga on mugav, see tuleb
kohale samal päeval,“ lausus ta.
ITK erakorralise meditsiini osakonna juhataja Piret Valdek ütles, et otsuse, kas haige viiakse haiglasse, teeb brigaadijuht ja see sõltub nii patsiendi seisundist kui brigaadijuhist: „Kui haigel on valu rinnus ja südame kardiogrammil ägedale südamehaigusele viitavad tunnused, siis sellist haiget ei jäta keegi koju. Muuks otsuseks sellisel juhul ruumi pole. Seljavalu, mille põhjuseks on juba varasemalt teadaolev kivi kuseteedes ei vaja iga kord haiglaravi, kui kiirabi tehtud valuvaigistav süst toimib ja edasise ravi korraldab perearst. Haiget käsitletakse kompleksselt – diagnoos pannakse nii kaebuste, objektiivsete näitajate kui kohapeal tehtud uuringute nagu EKG ja veresuhkur alusel. On oluline teada, et ühe ja sama kaebuse või sümptomi esinemine erineval haigel võib viidata erinevale patoloogiale, seetõttu käsitletaksegi haigeid erinevalt. Üks kõhuvaluga haige viikase haiglasse, teine jäetakse koju.“
Loe pikemat artiklit Sõnumitoojast.