Värvikas juhtum Alatskivi vallast: Varga tabamine ei olegi nii lihtne, kui pealtnäha paistab
Lugu juhtus Alatskivil Kivi kõrtsi ees 5. juuli varahommikul. Sain teate häirest kell 02.05. Kiirustades, unise peaga riietudes haarasin jalgratta (arvatavasti aimasin halba, et ei jaksa pätte joostes tabada) ja kihutasin maja ette, kus leidsin lahti muugitud õhuakna. Üllatuseks ronis kunagine habetunud klassivend aknast välja koos moonakotiga. Olin vapper ja püüdsin teda peatada, kuid šokk sai minust võitu ja varas pääses pagema.
Väntasin tulutult rattaga jälgi ajades, samas möödus minust juhuslikult isikliku autoga kohalik konstaabel. Võtsin sõiduauto ja kihutasin temale järele enese meelest abi otsima. Samas olin helistanud juba numbrile 110 ja teavitanud juhtunust politseid.
Jõudsin kodanik politseiniku juurde tema koduväravas, kirjeldasin operatsiooni „Varga tagaajamine". Minu üllatuseks aga vastas konstaabel, et erariides ei tohi tema vargaid taga ajada. Hiljem selgus, et Eesti Vabariigis ongi selline kord, et ainult politseiriietes kodanik tohib pätte püüda.
Olin üsnagi nõutu ja jäin uurimisgruppi ootama, kes saabus paari tunni möödudes. Kordus mulle juba tavaline toiming (sellises stiilis sissemurdmine toimus kolmandat korda poole aasta jooksul): fotografeerimine, jalajälgede võtmine jne. Lisaks pakkusin veel filmiülesvõtte valvekaamerast, kus varga tegutsemine kenasti näha.
Tänaseks ka järjekordne avaldus vormistatud ja olen ootel...mis saab edasi. Küll aga võib kaebuse kohtuni jõudes olla vargal suur habe maha aetud ja tuvastamine vaevarikas.
15. juulil helistas mulle uurimisgrupp ja palus varastatud alkoholi ja tubaka nimekirja, (selleks, et läbiotsimisel leidmisel tuvastada). Muidugi leitakse alkohol ja tubakas - juhul, kui varas saagi puhvetkapis eksponeerimiseks omastas.
Loodetavasti saab iga pahategu ka kord karistatud.
AIGNE TASKA
Arusaadavalt on inimeste ootused politseiametnikule ühtmoodi kõrged olenemata sellest, kas ta parasjagu kannab vormi või mitte. Väljaspool tööaega on politseiametnikul õigus ka vormita korrarikkumisse sekkuda. Politseiametnik võib iseseisvalt tööaja välisel ajal täita teenistusülesandeid, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, kui korrarikkumine juba leiab aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Seejuures on oluline, et selline sekkumine ei tohi kaasa tuua põhjendamatut ohtu ei politseinikule ega ka teistele kõrvalistele inimestele.
Ajaks, mil kannatanu kohaliku konstaabli poole pöördus, oli sissetung juba toime pandud ning kurjategija sündmuskohalt teadmata suunas lahkunud, saanud mõnekümneminutilise edumaa. Vahetu sekkumisega ei olnud seepärast võimalik kuriteo toimepanemist enam takistada. Võimalus olnuks kuriteo toime pannud isikut, kelle kannatanu ära tundis, piirkonnast otsima hakata. Arvestades väidetava kurjategija varasemat kriminaalset tausta ning asjaolu, et isik võib käituda ohtlikult mitte ainult konstaabli, vaid ka kannatanu suhtes, ei olnud mõistlik erivarustuseta teda püüdma minna. Sündmuse info pinnalt otsustati, et kõige otstarbekam on sündmuskohale saata erivarustusega kriminaalpolitseinikud. Viimased on võimaliku kuriteos kahtlustatava ülekuulamiseks välja kutsunud, ka üle kuulanud kannatanu ja teinud sündmuskoha videoülevaatuse.
Kõiki vargusi ära hoida ei saa, küll aga saavad kaupluste pidajad tugevdada veelgi turvameetmeid, et ennast selliste juhtumite eest kaitsta. Kui juhtubki, et seistakse ühel hetkel silmitsi varga endaga, siis tuleks eeskätt vältida oma elu või tervisega riskimist.
Varastatud esemete nimekirja paluvad uurijad täpsustamaks muuhulgas tekitatud varalist kahju. Selle suurusest oleneb sageli, kas isik võetakse vastutusele väärteo- või kriminaalmenetluse raames.
