Külalaste kokkutulek tekitas suurt elevust
Ta otsis endale mõttekaaslasi, et millal ja kus teha. Telefonivestluste tulemusena selgus, et ainukese kohana tuleb arvesse Haavistu talu ehk Selli pool, sest teiste külalaste kodud on tühjaks jäänud ja aja hävitustööle alla vandunud. Haavistus sellepärast, et see on talu ametlik nimi paberite järgi, Selli pool sellepärast, et vanasti elas seal väikeses kõrvalmajas üürnikuna meistrimees, perenimega Sell, kes parandas kelli ja kõike muud peenemat värki. Ütles ikka, et kui inimene on mingi asja teinud, siis inimene parandab ka. Ja külarahvas käis ikka Selli pool, mitte Haavistus. Pealegi oli neid Haavistuid seal ridamisi kolm.
Ringi võeti need naabrilapsed, kelle kodud olid lähestikku ja kellel oli ühine koolitee, nii 3-4 kilomeetrit Kaika kooli, mida keegi kunagi ei pidanud üksi astuma, ikka oli seltskonda.
Tavaliselt jalgsi või suuskadel, talvel pakasega viidi ka hobusega. Kooliajal oli meid kolme Haavistu peale kokku 14 last, Leinusel 3 ja Püvel 5 last, nendest ikka jagus, et midagi kooliteel ette võtta.. Ja juhtuski nii, et 12. juulil kella 12 paiku olime neljateistkümnekesi oma piknikukorvidega Selli pool.
Algul oli elevus suur, nii palju katsumist ja kallistamist üle aastate, oli ka neid, kes polnud teineteist mitukümmend aastat näinud. Kui natuke maha rahunesime saime ka ühispildi tehtud. Piknikulaud sai äge, peamiselt omavalmistatud hõrgutised, alates soojadest pirukatest ja lõpetades koduveiniga. Minule endale avaldas kõige rohkem muljet suur kuhi häid, Ala-Haavistu Kalevi küpsetatud pannkooke värske meega.
Suure õuekuuse all lauas istudes kuulasime, kuidas kellelgi elu on edenenud. Oli rõõm tõdeda, et kõik on tublid ja eluga hästi hakkama saanud. Meenutasime ka neid, keda enam ei ole.
On ju tore, et meie Ala-Haavistu Milvi on üldsusele tuntud kui sõnaosav värsisepp Milvi Panga Raplamaalt või Mäe-Haavistu Liia on Liia Kullaste Tartumaalt, kes tunneb nooti ja koorijuhtimist ning oskas meile lõpulauluks "hääle kätte anda" või Ala-Arvo on Arvo Reilik Tartust, kes saatis meid suupillil.
Päev möödus linnulennul. Meenutasime vanu lugusid ja vaatasime kaasavõetud pilte, nii kooliajast kui ka praegusi perepilte.
Mõned meist üritasid lapsepõlve mängumaadega tutvuda, mõned kaugemalt tulijad läksid koolimaja ja Kaika Laine pinki vaatama ning kalmistule.
Oli ilus päev, leidis SELLI ENE ehk ENE ALOP
