Ühisel kontserdil vabaõhumuuseumis esines nii Karksi ansambel Ehatäht, folkloorirühm Sudijad kui ka liivlaste Kandla. Kontsert lõppes ühistantsude ja rahvalike mängudega. Õhtul võõrustasid Kandla poisid-tüdrukud meid grillipeoga. 

... kui ka Sudijad

Ventspilsis elab eestlanna Helgi Daubare, kes oli abiks tõlkimisel ja näitas ka linna vaatamisväärsusi. Kuralaste pealinn on kaunis ja kõneleb endisaegade rikkusest ning heast elujärjest. Kuralased olid ju kristliku maailma jaoks 11.-13. sajandil kõige kardetumad Läänemere mereröövlid. Kroonikates on mainitud paljusid kuralaste ühiseid sõjaretki eestlastega (arvatavasti rohkem saarlastega). Vanades kroonikates on läänemaailm paigutanud nad koos eestlaste, endiste preislaste, karjalastega ühise nimetuse - viikingite hulka.

Kõikjal lilled, lilled, lilled ja muidugi lehmad: lehm Rändur, Lillelehm, Kohverlehm ... Minule meeldis kõige rohkem asjalik pingil istuv täpiline Proua Lehm, naljakad, kuid pilku püüdvad hea meele tekitajad.

Kõiki külalisi rõõmustavad kaheksa lilleskulptuuri ja Lillekell, mis kuulutab kellahelinaga täistunde. Kuna 1.-4. augustini toimusid linnapäevad, siis oli Ventspils tõeliselt „üles vuntsitud".

Peale Kuramaa külastasime veel mitmeid vaatamisväärsusi, nagu Kuldiga vana telliskivisilda ja Euroopa kõige laiemat koske Venta jõel. Tõelise elamuse jättis barokkstiilis Rundale loss, mille arhitektiks oli Bartolomeu Rastrelli. Lossist ja selle juurde kuuluvast 10 ha suurusest prantsuse aiast on kujunenud tuntuim vaatamisväärsus.

Pilku püüavad roosid. Need on istutatud nii värvide kui päritolumaade järgi. Roheline teater, labürint, kiirtekujulised aiateed, Hiina teater, põõsaste varju peitunud kohvikud ... Kõike ei jõuagi vaadata, selleks kuluks terve päev. Reis Lätimaale oli tõeliselt huvitav, teadmisi pakkuv ja meeli paitav.