Simuna ja Tallinna ühismeeskond tõi veteranide olümpiamängudelt kuldmedali
Tänu Simuna mehe Hans Kruusamägi ettevõtlikkusele ja toetusele osales seekordsetel mängudel ka Simuna ja Tallinna Wombatite ühismeeskond Simuna Wombat. Meeskonda kuulusid ka kaks meie kodukandi meest, lisaks juba nimetatud Hansule ka Helges Toming.
Simuna Wombatid osales 45+ vanuseklassis, kus oli kokku 8 meeskonda. Turniir toimus selliselt, et meeskonnad olid jagatud kahte neljasesse alagruppi, kus mängiti omavahel läbi üks ring, millele järgnesid playoff-mängud.
Oma esimeses mängus kohtusid meie mehed Austraalia meeskonna Mythsm 45-ga, keda suudeti pärast kaotatud poolaega võita lõpuks tulemusega 52:39. Esimese mängu ebameeldiv üllatus oli aga, et sai vigastada meie liider, Pärnu poiss Mait Käbin, kes rebestas säärelihase ja viidi koguni mängusaalist kiirabiga haiglasse. Ei tea, kas see vigastus oli tingitud sellest, et kohati tuli mängida lausa ebainimlikes tingimustes - kraadiklaas näitas õues +36°-38° C ja mängusaalides ei olnud konditsioneeri. Vedelikukaotus oli sportlastel igatahes väga suur ja mängida tuli, enam-vähem, joogipudel käes.
Järgmiseks mänguks teise Austraalia meeskonna Adelaide Steelersiga oli Mait meil kinniseotud jalaga rivist väljas, ülejäänud mehed pidid suutma end rohkem mobiliseerida. See tuli aga hästi välja, sest tagantjärele võib öelda, et see oli kogu meeskonna parim mäng sellel turniiril. Vastane suudeti lõpuks alistada tasavägises mängus numbritega 58:49. Sellega oli meeskonnal 2 võitu kahest käes ja kindlustatud vähemalt alagrupist edasipääs.
Siinkohal tuleks teha märkus korraldajatele, kes mingil seletamatul põhjusel tegid äkki ootamatult kogu turniirisüsteemi ringi ja muutsid mitmeid kordi mängude toimumisaegu. Kohati tundus, et seal ongi üsna tavaline, et keegi midagi ei tea ja info ei liigu nii nagu peaks.
Kolmandas mängus tuli Simuna Wombatitel kohtuda kogu turniiri suurfavoriidi, enamjaolt endistest Peterburi Spartaki mängijatest (neid oli juttude järgi kohal koguni 5 meest) koostatud meeskonnaga. Kohe mängu alguses oli tunda, et ega meil midagi eriti head loota ei ole. Venelased võtsid asja väga tõsiselt, lülitasid teise käigu sisse ja pärast 17 puntiga kaotatud poolaega otsustasime põhimeestele puhkust anda ning mehed, kes muidu vähem väljakule pääsesid, said rohkem mängida. Tulemuseks kaotus 53:83. Mõlemad meeskonnad olid aga tulemusega rahul, tehti koos pilti ja vahetati kontakte, et tulevikus sõprusmängudes kohtuda. Siis katsuvad Simuna Wombatid juba tõsisemalt vastu hakata.
Alagrupiturniiri tulemuseks jäi 2 võitu ja 1 kaotus ning teine koht, mille järgselt tuli veerandfinaalis kokku minna teise alagrupi 3. koha meeskonnaga Uus-Meremaalt, kes aga ilmselt lünkliku korraldustöö tulemusena (organisaatorid olid unustatud neid kanda internetis avaldatud uude ajakavasse !!!) kahjuks ei teadnudki, millal nende mäng peaks toimuma ja loomulikult ei ilmunud nad ka mängule kohale. Õnneks olid Simuna Wombatid aga saalis ning tulemuseks kanti protokolli 20:0 võit.
Seega olime pääsenud poolfinaali, kus ees ootamas - üllatus-üllatus! - ei keegi muu kui meie hea vana tuttav, Tallinna meeskond Parim Enne, kellega saab kodus mängida hooaja jooksul vähemalt 4-6 korda. Nüüd siis pidime hakkama omavahel mõõtu võtma ka olümpiamängude poolfinaalis. Hea oli asja juures see, et vähemalt üks Eesti meeskond oli juba enne mängu kindlustanud endale finaalikoha. Nagu arvata oli, kujunes sellest välja väga tõsine ja pingeline mäng. Simuna Wombatid suutsid oma väikesed eelised ära kasutada ja tulemuseks oli võit 57:47 ning pääs finaali. Hea uudis oli aga see, et Mait tegi kinniseotud jalaga soojenduse kaasa ning osales ka mõned minutid mängus. Õnneks pidas jalg vastu ja see andis finaaliks rohkem lootust. Hetkel tundus, et Simuna Wombatid on sellel turniiril finaalipääsuga oma maksimumi juba saavutanud, sest teades, et finaalis tuleb uuesti kohtuda Venemaa võistkonnaga, ei jätnud küll erilist lootust rohkemaks kui hõbemedalid.
Pall on aga ümmargune ja korvpallimäng lõpeb ikkagi koos lõpuvilega, mitte ei panda eelnevalt paika, kes peaks võitma ja kes kaotama. Nimelt suutsid austraallased valmistada oma poolfinaalkohtumises venelastega suurüllatuse ning võita lisaajal ühe punktiga (59:58). Venemaa võistkonnal oli käeulatuses võimalus viia mäng teisele lisaajale, kuna lõpusekundil olid neil kasutada vabavisked. Muidu väga kindla käega mees viskas aga teise neist mööda.
Seega ootas Simuna Wombateid ees finaalkohtumine juba tuttava Austraalia meeskonna Adelaide Steelersiga, kelle koosseisu kuulusid (nende enda käest kuuldud info põhjal) eranditult mängijad, kes nooruseaegadel olid endale korvpallimänguga elatist teeninud ehk siis erinevatel tasemetel profimeeskondades mänginud mehed. Nende hulgas oli ka üks Barcelona olümpiamängudel 1992. aastal 6. koha võitnud Austraalia koondisse kuulunud mängija!
Finaalmäng kujunes tõeliseks põnevusetenduseks. Austraalia meeskond oli teinud meie esimesest kohtumisest tõsised järeldused ning suutis kaitses meie mehed hästi kinni võtta. Samuti toimis hästi nende rünnak. Poolajaks olime jäänud juba 9 punktiga taha, 21:30.
Õnneks suutsime teisel poolajal hakata ära kasutama meie ainsat eelist - kuna olime neist oluliselt väiksemad, aga seega kiiremad, õnnestusid mõned kiirrünnakud ning tabas ka paar kaugviset. Vahe hakkas publiku, keda oli kogunenud pea täismaja, marulise toetuse saatel vähenema. Veel 4 minutit enne mängu lõppu olime taga 36:40. Siis aga langesid vastaste kaks liidrit vigadega välja ja edaspidine oli juba Simuna Wombatite pidu. Esmakordselt pääsesime juhtima 2 minutit enne lõppu ja seejärel vormistasime tabavate vabavisetega võidu tulemusega 47:43. Tõeline kaitsemängu seis, kusjuures finaalis oli mängus kasutusel puhas aeg, st, et aeg läks kinni iga vile puhul.
Seega olid Simuna Wombatid võitnud KULDMEDALID!
Palju Õnne Võitjatele ja suured tänud kõigile toetajatele, eelkõige aga oma küla mehele Hansule. See on tulemus, mis kirjutatakse ajalukku!
Võidukas meeskonnas mängisid:
Peep Kubber
Mait Käbin
Peedu Pedaru
Erkki Raidma
Hannes Reinola
Ivo Saksakulm
Hans Kruusamägi
Ülo Merisalu
Ott Põldsaar
Karl Ihermann
Helges Toming
