Enamasti olid savi voolimas naised, aga kord lõi kampa ka üks mees ja loomulikult proovisid kätt emadega kaasas olevad lapsed. Kui emad püsivad pika päeva laua taga, siis mudilastel nii kauaks huvi ja kannatust ei jätku, sestap on korraldajad arutanud, et neil oleks siia kursuste ajaks lausa lastehoidu vaja. Praegu püütakse kordamööda lastega tegeleda.

Piret Marks on end kaheksa aastaga keraamikuna niimoodi üles töötanud, et suudab juba ammu teisi õpetada. Ta ütleb end olevat nõudliku juhendaja, kes tahav kõigilt tegijatelt viimistletud lõpptulemust. Teiste õpetamise kõrvalt püüab ta mitte unarusse jäta ka oma loomingut, aga selleks tuleb võtta eraldi aega. Meie vestlus ühel niisugusel õhtul külamajas teoks saigi, kui koos Piretiga tuli oma savitööd jätkama Aune Pool.

Algusest peale ütlesid naised, et kirjutajal tuleb endal ka käed saviseks teha, aga ma ei võtnud vedu. Lõpuks saime kaubale ja selgus vana tõde - üks kord järele proovida tekitas hoopis teise tunde ja pani esitama hoopis teisi küsimusi, kui nö kõrvaltvaatajana pärides. Oma kogemus kinnitab, et savi voolimine on tõesti väga mõnus tegevus, mõne sõnul lausa teraapiline, ja et sellest võib kergesti sõltuvusse sattuda.

Suve esimene põletus

Algajal kuluvat esimesel korral savitükiga tõtt vaadates tükk aega, et otsustada, mida ta üldse tahab tegema hakata. Üheskoos vaagitakse ideid ja kui otsus tehtud, läheb savitaina rullimiseks.

Piret vaatab nõudliku silmaga töö iga etapi tulemuse üle, ka kogenumad tegijad oskavad algaja küsimustele vastuseid anda ja töös edasi aidata.

 „Meil on põhimõte kutsuda inimesi oma kätega midagi tegema. See siin pole äri. Pealegi on puuahjus põletatud esemed nii unikaalsed, et neid ei raatsigi ära anda. Muide, osalejate tüüpiline küsimus on, millal tööd kätte saab, sest alles pärast põletamist on lõpptulemus näha," rääkis Piret.

Tavaliselt on Sulu külamaja keraamikaahjus ühe suve jooksul kolm-neli põletust. Selle suve teine „küpsetus" oli eelmisel kolmapäeval - varem oli väga kuiv aeg ja oodati, kuni lähiümbruse põldudelt on vili võetud. Keraamikaahju täitmiseks kulub terve päev ja ahju pakkimine on omaette kunst - esemeid paigutades tuleb arvestada, kuidas tuleleek ahjus liigub, sestap pannakse mõni asi teadlikult rohkem tule teele, teine jäetakse varju. Järgmisel hommikul kell 6 läidetakse tuli ja aetakse hilisõhtuni vahetpidamata halge alla kuni ahjus on temperatuur 1350 kraadi.

Viimastel tundidel käib lausa kolmemeetrine tuleleek ahju korstnast välja, sestap peabki ümbruskonna tuleohutust eriliselt silmas pidama. Ahju võib visata ka soola, soodat, nisukliisid, põhku või tammekoort, mis annavad esemetele värvinüansse juurde. Järgmised kolm päeva ahi jahtub ja lõpuks võetakse sealt ettevaatlikult välja veel mõnusalt soojad tooted. 

Veel on külamajas paljud kohad kuivavaid savitöid täis. Siin on arvukalt õuekeraamikat - küünlaaluseid ja -laternaid, lillepotte ja ampleid, aga ka tasse, vaase, ahjuvorme, ehteid, tuulekelli, talusilte, majanumbreid, hobuseraudu, dekoratiivseid võtmekimpe, laste loomakesi ja palju muud. Et Sulu külamaja tegemisi käib uudistamas palju külalisi, näevad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhid juba ammu vajadust töötada külamajale välja oma keraamiline suveniir, mida mälestuseks kinkida, sest keraamika on külamaja oluline tunnusmärk. Oma meenet ootab ka lähikonnas olev Sillaotsa talumuuseum.

100% ehe ja looduslik

Külamaja suure toa nurgas on kotid kümne erineva just puuahjus põletamiseks sobiva saviga, mille „käitumine" juhendajal läbi katsetatud. Piretile meeldib savimaterjali ehedus, mistõttu üldjuhul tema kursustel töid ei glasuurita.

Kes aga seda soovib, siis ka glasuurid valmistab juhendaja kohalikust Sulu savist ja vaid talle teada olevate retseptide järgi. „Hindan vanu traditsioone ja looduslikkust," ütles Piret Marks oma tööstiili kohta.

Külamaja puupõletusahju ehitades sai palju vastavat kirjandust uuritud, ahjumeister oli Omar Linna, kes äsjasegi põletuse lõpusirgel appi tuli. Suures kuumuses tegutsemine on füüsiliselt väga kurnav, nii et järgmine päev kulub kütjatel jõu taastamiseks. Muide, selles ahjus võib põletada ka telliseid, aga siis tuleb kasutada madalamat kuumust ja põletamisaeg on pikem. Piretile endale meeldib väga valmistada tarbeesemete kõrval keraamilisi plaate ja seinaplaate.

Vahel on küsitud, kas Sulul saaks põletada oma mujal tehtud töid, aga neile on ära öeldud - juba oma esemeid on nii palju, teiseks ei soovita võtta vastutust võõraste asjade (põletamise lõpptulemuse) eest. Ahjul peab olema üks peremees, on Piret veendunud ja sestap ei rendita seda ahju ka võõrastele kütmiseks.

Sulu külamajas käib hoogne tegevus soojal aastaajal, sügisel jätkavad keraamikasõbrad Märjamaa rahvamaja keldris, kus korraga mahub tegutsema kaheksa inimest. Siin kasutatakse Velise Kultuuri- ja Hariduse Seltsile kuuluvat elektrilist keraamikaahju.

„Mõned naised on keraamikat voolinud juba aastaid ja nende loominguline mõte liigub sootuks teisiti kui algajatel," väljendas juhendaja rõõmu oma käealuste arengu üle.