Külavanem Rail Balticust: Nagu meil müra, tolmu, haisu ja vibratsiooni veel vähe oleks

Võerdla külavanem Piret Pintman-Hellaste kirjutas Jõelähtme vallalehes Rail Balticu rajamise kommentaariks, et

"Kirjutama ajendas mind artikkel "Rail Balticu trass jookseb läbi karstiala". (Harju Elu, 16.08.2013) Jõelähtme vallas asuv Võerdla küla rahvas on pikalt kaevandustega kokku puutunud. 2/3 meie külast jäi Maardu Keemiakombinaadi fosforiidi avamaakaevanduse alla juba 1960-70ndatel. Aastaid elame me Maardu Lõunakarjääri paekivikarjääri tolmu, müra ja lõhkamiste kõrval ja ootame murega uudiseid Maardu graniidikaevanduse arengutest. Asume aktiivsetel lubjakivi- ja graniidivarudel, aga lisaks on meil paari kilomeetri kaugusel lehkamas ka Tallinna prügila. Kõige selle juures oleme Rebala muinsuskaitseala väärtuslik vanaküla. Aga piirangud kehtivad vaid kohalikule elanikule, mitte arendajatele. Nagu meil müra, tolmu, haisu ja vibratsiooni veel vähe oleks - ka meie külast läbi on planeeritud Rail Balticu raudteesiht. Ole kui väärtuslik ja vana küla tahes. Mured on nii mitmeski Harjumaa piirkonnas tegelikult samad."

Piret Pintman-Hellaste
Võerdla külavanem

Rail Baltic hakkab läbima Jõelähtme valda?

Kuigi Rail Balticu ehitus algab praeguste plaanide järgi alles 2017. või 2018. aastal, käib raudtee trassivaliku üle juba praegu elav arutelu. Harjumaal on jõutud trassi asukoha määramise keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi (KSH) eelnõuni.

Vastava maakonnaplaneeringu lähteseisukohad koos raudtee trassialternatiividega saatis Harju maavanem Ülle Rajasalu 6. augustil Harju valdadele-linnadele seisukoha saamiseks.

Suurem sagimine algab aga Rail Balticu ümber selle aasta septembris, mil KSH programm, lähteseisukohad - ning mis kõige olulisem - trassialternatiivid avalikustatakse ja tutvustatakse avalikul väljapanekul. Valdades-linnades toimuvad sel ajal avalikud koosolekud, kus iga osaleja saab arvamust avaldada.

Ettepanekud valdadelt

Harju maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna arengutalituse juhataja Joel Jesse sõnul on maavalitsus esialgsete trassialternatiivide väljatöötamisse kaasanud võimalike trassikoridoride asukohtadesse jäävad omavalitsused. "Kindlasti ei saa me öelda, et mõni omavalitsus on andnud rohkem parandusettepanekuid kui teine," ütles ta.

Jesse nimetab koostööd valdade-linnadega progressiivseks ja lisab, et enim mõtteid ja ettepanekuid on tulnud Tallinnast ida poolt väljuvatele trassialternatiividele. Samas, nagu ta kinnitab, pole trassi osas veel midagi otsustatud. "Trassialternatiivid pole tänaseks lukus," ütleb Jesse. "Planeerimisprotsessi käigus saavad kõik osapooled teha täiendavaid ettepanekuid ja jagada oma mõtteid - mida muuta, et trassi alternatiivid oleks veel paremad."

Et leida võimalikest parim trass, kus tulevikus raudtee jookseb ja rong sõidab, võrreldakse alternatiive ning analüüsitakse raudtee rajamisega kaasnevaid mõjusid inim- ja looduskeskkonnale. Selle tulemusel sobivaim trassikoridor leitaksegi.

Loodus ja majandus

Nagu eelpool mainitud, on enim kõneainet pakkunud Tallinnast ida poolt väljuvad trassivariandid. Kolm alternatiivi (10A, 10B ja 10E) läbivad ka Nabala karstiala, mis on tekitanud ärevust sealsete elanike hulgas. Mure on mõistetav - kui äraarvamatu veerežiimiga alal hakatakse tegema uurimis- ja ehitustöid, võivad tagajärjed olla etteennustamatud.

Joel Jesse sõnul läbivad esialgsed trassialternatiivid tõepoolest Nabala karstiala. "Aga see ei tohi olla koheselt (raudteed) välistav tegur, vaid me peaksime uurima, kuidas avaldab mõju, kui üldse, võimalik raudtee antud karstialale," märgib ta.

Karstiala võimalikud vingerpussid pole aga ainus tegur, mis raudtee vastu räägib. Nimelt on keskkonnaministeeriumis praegu menetluses Nabala karstialale suure maastikukaitseala moodustamine. "Kaitseala moodustamine võib kindlasti mõjutada võimalikke trassialternatiive," nõustub Jesse, "aga samas peame vaatama Rail Baltic projekti väga laialt - kuidas mõjutab see raudtee Eestit terviklikult ning milliseid võimalusi see tulevikus annab, mis edendaks meie majandust ja tagaks parema konkurentsivõime rahvusvahelisel turul."

Sellele, et Rail Baltic raudtee rajamine on võimalik vaid siis, kui see on majanduslikult tasuv, viitab ka maakonna planeeringute lähteseisukohtade dokument. Seal seisab ka kirjas, et "üksikutel juhtudel ei pruugi olla võimalik baasteguritega (sh looduskaitsealased objektid ja Natura 2000 alad) sajaprotsendiliselt arvestada."

___________________________________________________________________________
Rail Baltic

• AECOMi uuringu järgi maksab üks kilomeeter raudteed hinnanguliselt 4-5 miljonit eurot pluss käibemaks.

• Kogu Rail Balticu maksumus on hinnanguliselt 3,6 miljardit eurot, millest Eesti osa on umbes 1 miljard.

• Kuivõrd EL-i finatsmehhanismide vahendite kasutamise tähtaegadest tingituna on maakonnaplaneeringute ja projekteerimise ajagraafik pingeline, valitakse selle aasta septembris välja trassikoridoride võimalikud asukohad, mida hakatakse analüüsima ja võrdlema.

• Septembris-oktoobris toimub nende esimene avalikustamine.

• 2015 sügisel kehtestatakse trassikoridori asukohavaliku maakonnaplaneeringud.

Vaata lisaks www.railbaltic.info