Teisel nädalal tehti korda Udria dessandi mälestusmärgi ümbrus. Kõige raskem töö ehk Sinimäe staadioni korrastamine oli jäetud viimaseks. Puhastati parun Korffi mõisa ajast säilinud Narva maanteele viivat munakiviteed Puhastati parun Korffi mõisa ajast säilinud Narva maanteele viivat munakiviteed Vaatamata suurele väsimusele suutsid kõik end ka viimastel päevadel motiveerida, et korralikult ning virisemata tööd teha, kindlasti oli selles abi kaaslaste toetusest ning õigel ajal visatud toredast naljast.

Kuid ega malev ei ole ainult töötegemine, eriti kui tegemist on kuue valla ühismalevaga. Iga vald sai ülesandeks korraldada ühe ühisürituse. Jõhvis toimus pidulik avamine, mille käigus said noored vallavanemate poolt malevlasteks ristitud, samuti tuli neil anda kelmikas vanne. Vaivara rühm viis kaaslased seiklema Sinimägedesse. Seiklemine tähendas matkamist, vaatetornist laskumist ja paintballi lahingut. Koos Iisaku rühmaga peeti maha korralik sünnipäevapidu Peipsi rannas, mis sisaldas muidugi vahvaid mänge rannas ja ülisuurt torti, millest jagus üle 130le külalisele. Mäetaguse noored kutsusid kaaslasi etnosussi keerutama oma värskelt renoveeritud rahvamajja. Meie füüsilise vormi eest kandsid hoolt toilakad, kes korraldasid spordipäeva, mille käigus sai esmalt tegelda aeroobikaga ja seejärel orienteeruda Toila Oru pargis.

Seejärel jäi üle ainult malevasuvi glamuurse lõpupeoga Kurtna noortekeskuses lõpetada. Filmigaalal valiti parim film teemal „Kuidas me malevas käisime".  Esimene Õmmikas läks õudusfilmi eest Illuka rühmale.

Iga rühm pidi enne pidu valima parima malevlase, kelleks Vaivara rühmas osutus konkurentsitult Ilja Ussov. Ilja paistis silma igas valdkonnas - nii hoogsalt tööd tehes kui ka vaba aja tegevustes eestvedajana. Tema ja Viktori poolt esitatud kobraste tantsuga võitsid nad kõigi Alutaguse malevlaste südamed. Väga tasavägises võitluses parima Alutaguse malevlase tiitlile, sai selle omanikuks staažikas Mäetaguse malevlane Aron-Antti Vaino. Meie Ilja saavutas tubli teise koha, aga kindlasti saab ta oma võimaluse veel järgmistel aastatel, kui ta on juba kogenud malevlane.

Vaivara malevlased valisid rühma parimaks kasvatajaks Anne Terner-Boiko, kes on kindlasti andnud ka kõige suurema panuse maleva korraldamiseks.

Vaivara rühma kaks malevanädalat olid väga tegusad, nii et keeruline oli leida aega koduste tööde ettevalmistamiseks, sest ühisüritustest vaba aja sisustasid ekskursioonid Kohtla Kaevandusparki ja Tallinna Lennusadamasse. Ja kui siis veel aega üle jäi, siis korraldasid noored ise mänge Vaivara valla kaunites randades. Siiski oldi valmis esitama Kaera-Jaani Mäetagusel ning valmistamata ei jäänud ka etnosussid. Valmis sai ka muusikal teemal „Kuidas me malevas käisime". Esimest kohta me sellega ei võitnud, aga ise jäime väga rahule.

Peale viimase tööpäeva lõppu võeti aega, et kohtuda Vaivara vallavanem Heiki Lutsuga, et anda talle üle tänukaart selle eest, et õpilasmalev meie vallas lõpuks teoks sai. Noored avaldasid soovi, et see võiks saada traditsiooniks.

Alutaguse Õpilasmalev 2013 Vaivara rühm tänab Vaivara vallavolikogu, Vaivara vallavalitsust, PRIAt ja Kirderanniku Koostöökogu rahalise toetuse eest!

Armas Vaivara valla noor, loodetavasti tekkis Sul selle ülevaate põhjal huvi ja kandideerid ka ise tulevikus malevasse, et saada töötamise kogemus, leida uusi sõpru, veeta lõbusalt aega ja teenida natuke taskuraha!
____________________________________________________________________

Malevlaste mõtted õpilasmalevast

Mis mulle meeldis õpilasmalevas?

Kätrin Jaakson: Mulle meeldis õpilasmalevas kõige rohkem see, et sai suhelda täiesti võõraste ja uute noortega.

Tom Maksimov: Mulle meeldis õpilasmalevas see, et sai tööd teha ja palka.

Linda Emilie Teetlok: Õpilasmalevas meeldis mulle kõige rohkem: hea toit, hea seltskond ning muidugi parimad juhendajad.

Valerija Badanina: Need kümme päeva on minu elus unustamatud. Me tegime tööd ja lõbutsesime. Pärast iga tööpäeva ootasid meid mitmesugused tegevused. Varem pole ma sellistes ettevõtmistes osalenud ja see laager oli mul esimene. Meie töögrupi suurus oli 15 inimest ja nii on palju parem tööd teha kui üksinda omaette. Kui koos tööd teha, möödub aeg märkamatult ja neli tundi tööd kestis nagu 10 minutit. Laagri jooksul oli ka palju naljakaid momente, kuid eriti jääb meelde, kuidas Vitja ja Ilja mängisid luudadel nagu elektrikitarridel. Ja muidugi oli kõige huvitavam ise filmi teha, sest peaaegu iga lõiku tuli uuesti filmida, kuid tulemuseks saime hea filmi, sellest, kuidas me õpilasmalevas käisime. Õpilasmalev õnnestus 100%, sest meil olid kõige paremad kasvatajad ja kõige sõbralikumad lapsed!

Karina Puškarjova: Need olid kaks suurepärast nädalat toredate eakaaslaste ja juhendajate seltsis. Tänu õpilasmalevale saime me mitte ainult vajalikke kogemusi, vaid ka uusi tutvusi ja teadmisi naaberomavalitsuste lastest. Tegime palju väljasõite, mis meile väga meeldisid: iga päev oli sisustatud erinevate põnevate  üritustega ja kuna iga päev viis meid uude keskkonda, järgmisesse linna, siis oli see kahekordselt huvitav.

Miks kandideerida järgmisel aastal õpilasmalevasse?

Kätrin Jaakson: Järgmisel aastal peaks malevasse kandideerima, sest malev on suurepärane võimalus taskuraha teenimiseks ja uute tutvuste saamiseks.

Tom Maksimov: Järgmisel aastal peaks malevasse kandideerima, sest seal saab raha teenida.

Linda Emilie Teetlok: Järgmisel aastal peaks malevasse kandideerima just sellepärast, et malev on parim koht, kus suve veeta ning igav seal juba ei hakka.

Valerija Badanina: Järgmisel aastal peaks malevasse kandideerima, sest seal saab töötada, lõbutseda ja leida uusi sõpru.

Karina Puškarjova: Tahame tänada kõiki neid, tänu kellele saime viibida õpilasmalevas, sest see aeg oli tõesti teguderohke ja lõbus ja väga tahaks näha kõiki ka järgmisel aastal, et olla taas koos samas toredas seltskonnas.