Teenekas õpetaja sai 90-aastaseks

Vaivara valla teenetemärgiga autasustatud Zinaida Kotova sai 3. augustil 90-aastaseks. Juubeliüritusel Olgina Rahvamajas oli palju tema õpilasi, juubilari käisid õnnitlemas ka vallavanem Heiki Luts ja vallavalitsuse liige Jüri Kiik.

Palusime juubilarist rääkida Lidia Klišinal, kes on Zinaida Kotova kauaaegne sõbratar.

Kui kaua Te juba Zinaida Kotovat tunnete ja kuidas te temaga tutvusite?

Tunnen Zinaidat alates 1963. aastast. Kui meie siia elama kolisime, elas tema juba Vana-Olginas ja töötas algkoolis õpetajana. Kuni uut koolimaja ehitati, asus kool väikeses majas.

Mina töötasin siis raamatukogus ja olin koolis sage külaline, nii me temaga tuttavaks saimegi. Hiljem saime Olginas korterid uude majja ja lausa ühte sissekäiku. Käisime siis koos klubis ja laulsime laulukooris, alles hiljuti loobus ta laulukooris käimisest.

Palju aastaid ta koolis töötas ja millal hakkas pensionipõlve nautima?

Koolis töötas Zinaida alates 1947. aastast ja pensionile läks, kui sai 55 aastaseks. Samas jätkas ta veel tööd kuni algkooli sulgemiseni, kui lapsi jäi vähemaks ja nad asusud õppima Narva. Zinaida oli veel raamatupidamises asendustöötaja ja ka dispetšer.

Milline inimene Zinaida on ja millised on Teie eredamad muljed temast?

Kõige eredamad muljed on  seotud tema pedagoogitööga, see, kui aupaklikult ta suhtles oma õpilastega. Koolis austati ja armastati teda. Oma iseloomult on ta rahulik inimene, väga kohusetundlik  ja nõuab seda ka teistelt. Tal on palju oskusi ja koolis korraldas ta mitmete ringide tööd.

Zinaida on heatahtlik ja abivalmis, tore sõbratar. Ka meie lapsed sõbrustasid omavahel. Sündinud on ta Kingisepa rajoonis. Nende peres oli kolm tütart ja kolm poega. Üks tema õdedest suri juba enne sõda.

Sõja ajal viidi nad kodukülast ära Soome, kus ema laste juurest teadmata kuhu kohe ära viidi. Soomes elas neil küll vanaema, kes aga selleks ajaks, kui nemad sinna jõudsid, oli juba surnud. Kaks venda sattusid oletatavasti Rootsi, aga hiljem pole nendest midagi kuulda olnud. Nii jäi Zinaida koos õe ja väikese vennaga, kes oli kõigest nelja kuune, kui ema ära viidi, Soome elama.

Pärast sõda ei lubatud neil millegipärast kodukanti tagasi pöörduda, vaid viidi Kalinini oblastisse turvast töötlema. Kuna Zinaida oli enne sõda lõpetanud 10 klassi, sai ta tööle arveametnikuna.

Kui lõpuks luba saadi, pöördusid nad tagasi kodukanti. Siin tehti talle ettepanek, hakata algklasside õpetajaks ja minna ka ise kaugõppes edasi õppima. Ta astus Gatšina Pedagoogilisse Instituuti, õppis ise, õpetas lapsi ja lõpetaski kaugõppes instituudi. Kasvatas üles poja, pojapoja ja pojatütre ja nüüd rõõmustab juba lapselapselaste edusammude üle.

Kui jätta sundtöökohad kõrvale, siis võib öelda, et alates kooli lõpetamisest kuni pensionileminekuni töötas Zinaida Vaivaras õpetajana. Huvitav oleks teada, kui palju lapsi on ta lugema, kirjutama ja oma eluteed leidma õpetanud?