Männisalu raamat tõi kokkutulekule rekordarvu osalejaid
Raamatu pealkiri viitab legendile, mille kohaselt olevat Porkuni mõisnik küla kunagi Pandivere mõisnikult kaardimängus võitnud. Kui eelmise sajandi ühiskondlik-poliitilised muutused külaelanikud mööda Eestit ning maailma laiali viisid, kadus Männisalu kaardilt. Tee Männisallu leitakse aga jätkuvalt ka ilma kaardita.
Männisalu metsad, mis kuuluvad tänapäeval Eipri ja Avispea külade alla, on ju tuttavad Väike-Maarja marjulistele- seenelistele ning seal laiuvaid maid harivad kohalikud põllumajandajad.
Kord aastas jõuavad Männisalu küla mälestuskivi juurde aga külaga seotud inimesed. Pärast Männisalu tühjaksjooksmist 1980ndatel hakati kokkutulekuid korraldama ning tänavu tuldigi kirjalike andmete põhjal kokku juba kolmekümnendat korda. Samuti täitus 14. augustil 20 aastat mälestuskivi avamisest. Seekordsel kokkutulekul osalesid paljud Männisaluga seotud inimesed, endised elanikud ja mitu põlvkonda nende järeltulijaid, samuti toetajad läbi aegade. Nagu 20 aastat tagasi mälestuskivi avamisel, olid ka seekord kokkutulijaid tervitamas Väike- Maarja valla esindajad. Vallavanem Indrek Kesküla avaldas oma sõnavõtus lootust, et arvestades eriti kohalolnud endiste elanike järeltulijate arvu, suitseb Männisalu metsade vahel ühel päeval taas vähemalt üks korsten.
MTÜ Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsi väljaantud raamat „Kaardimängus võidetud kaotatud küla" avab Männisalu ehk Naraka küla omapärase loo ühe kogukonna kujunemisest, püsimisest, hävimisest ja kodukohatunde ajas edasi kandumisest. Raamat kajastab küla- ja koolielu, annab ülevaate küla taludest 20. sajandi keskel, külaelanikest, hilisematest kokkutulekutest ning puudutab kõike seda, mis iseloomustas ja mõjutas möödunud sajandil elu nii Eestis kui sellessamases metsaäärses külas - mobilisatsioonid, repressioonid, metsavendlus, kolhooside loomine. Just Männisalu mail asub tänapäeval Väike-Maarja vallas turistidele ja ajaloohuvilistele taastatud metsavenna punker, raamatust saab lugeda nii selle punkri kunagisest asukast kui teisest punkrist, mis sai sünni- ja elupaigaks ühele pisikesele poisile.
Raamatut Männisalu loost poleks pruukinud ilmuda, kui külaga seotud ajaloopärandit poleks järjepidevalt talletatud. Selles osas on suure töö ära teinud endine Männisalu küla elanik ja aktiivne kokkutulekute korraldaja, kauaaegne Roela kooli õpetaja Helgi Moor (Aalberk) oma perega, kes on kogunud mälestusi ja Männisalu küla puudutavaid materjale ning teinud üleskirjutusi. Raamat valmiski suuresti tema kogutu toel, mida on omakorda täiendatud arhiivimaterjalide, mälestuste ja fotodega.
2009.-2010. aastani Väike- Maarja vallas läbi viidud RMK pärandkultuuriobjektide kaardistamise käigus oli Männisalu küla ja selle ümbrus kõige mitmekihilisema ja rikkalikuma pärandiga ajalooetappide kajastaja.
„Reheahjude vared, linaleoaugud, taluhoonete vundamendid, põlispuud keset lagedat põldu, metsateede võrgustik jne annavad tunnistust kunagisest elujõulisest külast. Männisalu, endine Naraka küla on täna iseenesest juba külana pärandkultuuriobjekt, olles ainus küla praeguses Väike- Maarja vallas, mille hävimine on toimunud lähiajaloos," tõi välja üks raamatu koostajatest, Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsman.
Raamat „Kaardimängus võidetud kaotatud küla" ilmus kohaliku omaalgatuse programmi ja Väike-Maarja vallavalitsuse toel. Raamatuga on võimalik tutvuda Väike-Maarja muuseumis, valla raamatukogudes ja Lääne- Virumaa Keskraamatukogus Rakveres.
Samuti on raamatu elektrooniline versioon üleval Väike-Maarja muuseumi veebilehel, Südamlikus õhkkonnas kulgenud kokkutulek andis taas tunnistust, et jätkuvalt hoiavad kontakti ja tunnevad kokkutulekute vastu huvi nii mööda Eestit kui üle maailma laiali pillutud endised külaelanikud ja nende küla mälestuste najal üles kasvanud järeltulijad.
Äsja avaldatud raamat räägib kõigile huvilistele Männisalust lugusid, mäletades, selgitades või lastes inimestel endil seoste ja lahendusteni jõuda. Või näidates, et kõigele polegi lahendust ning palju võib jääda varjatuks.
