Luigel suured tööd lõppenud: Puhas vesi vallutab valla
"Luigel on süsteemid valmis, jäänud vaegtööd, ning kõik soovijad saavad liituda," ütleb Kiili KVH juhataja Sergei Kivi ning lisab, et praeguseks on Luige elanikest uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühinenud 25- 30% elanikest.
Tähtaega liitumisele pole, sest iga inimene liitub siis, kui tal on selleks vajadus, märgib KVH juhataja.
Vesi on hea
Tööd Luigel liikusid tähtajas, vaid mõned väiksemad tegemised venisid, näiteks Sangari pumpla ümbruses. "Sellist ehitust, kus ootamatusi ja arusaamatusi ei teki, ju polegi," ütleb Kivi. Luige suurprojekti puhul oli juba alguses teada, et kaevetööd saavad olema väga keerulised - selle tingis aleviku pinnas. Paljud alltöövõtjad ei osanud ette näha, kui keeruline on töötada vesiliivas ning mida see nõuab. Ehitati ülirasketes tingimustes, mida Eestis palju ei kohta, märgib Kiili KVH juhataja.
Projekt jätkub
Luigel oli vaja aga vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kindlasti rajada, sest olukord oli varem üsna kriitiline. Nüüd, mil paljud majapidamised juba uue süsteemiga liitunud, on vastukaja positiivne. "Kes uut vett tarbinud, ütlevad, et väga puhas ja hea maitsega," ütleb Kivi. "Ja vesi ongi puhas, sest seda võetakse väga sügavalt ja puhastatakse."
Luigel ehitati vee- ja kanalisatsioonirajatised Kiili valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames. Sama projektiga hakatakse järgmiseks töid planeerima Lähtse ja Nabala külas. Lähtse küla vee- ja kanalisatsioonisüsteem ühendatakse Kiili alevi omaga ehk valla uue veevõrguga. Ka Nabala ühendatakse Kiili uue veevõrguga ning rekonstrueeritakse kinnistute ühendused. Mõlemas külas likvideeritakse senised reoveepuhastid, reovesi saadetakse edaspidi pumplate abiga Paljassaare reoveepuhastisse.
"Nabalale ja Lähtsele kuulutame ühise hanke välja kuu aja jooksul," ütleb Sergei Kivi. "Rajatised peavad valmis olema 2014. aasta lõpuks, ja ma olen kindel, et nii me ka tööd valmis jõuame."
Sellega pole veel Ühtekuuluvusfondi projekti rahad otsas - viimase asjana automatiseeritakse valla reoveepumplad - siis saab neid KVH kontorist jälgida, juhtida ning tuvastada pumplate rikkeid.
Kuigi Ühtekuuluvusfondi projekti rahad on pärast seda otsas, taotletakse Kivi sõnul edaspidi raha Keskkonnainvesteeringute Keskuselt mõnest teisest meetmest. Piirkondi, kus vee- ja kanalisatsioonitöid teha, veel vallas on - näiteks Väljamäe endine suvilapiirkond.
Uued torustikud ja pumplad tagavad ka selle, et tulevikus ei tekiks vallas suuremat veekatkestust. "Veesüsteem on rikkekindel," selgitab Kivi. "Kui üks pumpla peaks seiskuma, toetab teine ning veekatkestust ei tohiks tekkida. Vaid ulatuslik elektrikatkestus või ülisuur leke võivad vallaelanikud veeta jätta."
