Kõoküla kujur - talumehest talent

Mõni aeg tagasi sattus mulle kätte üks ajalehe „Esmaspäev" 1938. aasta number. Põnev on lehitseda vanu ajalehti, lugeda tollaseid uudiseid, uurida reklaame ja kuulutusi. Seekord oli aga mu üllatus tõeliselt suur, kui sattusin järgmistele ridadele: „Vastseliina kihelkonnas, otse Petserimaa piiril, elutseb 67-aastane talumees, kellest teistsugustes tingimustes oleks võinud meie kunstile küll kergesti kujuneda teine Jaan Koort. Räni Juhani nimi on populaarne nii Võru- kui ka Petserimaal.

Kui Petserimaal jõukam peretütar peab pulmi, siis pulmakinkide hulgas on enamasti ikka ka mõni Räni Juhani nikerdatud kuju. Kui Võrumaal vajatakse ristipojale mänguhobust, siis kunstipärase puust looma saamiseks pöördutakse jällegi Räni Juhani poole. Rääkimata kunstilisest ettevalmistusest, pole Juhan Räni saanud ka üldharidust rohkem, kui seda omal ajal suutis pakkuda paar aastat vallakoolis käimist. Ja siiski ei või öelda, et J. Räni teostel puuduks kunstihõng."

Kõrvaloleval koltunud ajalehefotol seisis puukujusid täis laua kõrval lössivajunud kaabuga külakujur ise. Laual olid Kreutzwaldi, Martin Lutheri, pastor Masingu büstid, nende kõrval Räni Juhani enda ja tema isa kujud.

„Kunstiliselt ettevalmistamata mehena tal pole olnud palju võimalusi eeskujude uurimiseks. Kroonut teenides olevat hoolsalt silmitsenud kujusid Peterburis ja teistes linnades, ning hiljem veidi uurinud ka Kreutzwaldi ausammast, ja see olevat ka peaaegu kõik.

Siiski ei või keegi öelda, et Räni Juhani kujudel puudus õige proportsioon või poleks muidu küllalt loomutruud. Teiste kunstnikkude hulka võistlema pole see külakujur kunagi kippunud, kuid enne Maailmasõda ta Võru näitusel olevat oma väljapanekutega kord siiski esinenud.

Pole sel lihtsal talumehel olnud oma kujude loomisel ka muid tööriistu kui „väits, kirves, liivapaber, vahel peitli kah", nagu ta ise kinnitab", jätkab ajakirjanik. Ülevaade külakujurist on päris pikk, piirduksin siinjuures eeltooduga.

Minus aga äratas loetu huvi leida enamat informatsiooni selle Lindora-mail elanud mehe kohta, kes oli nikerdanud välja üle 300 mitmesuguse kuju. Lootsin, et vahest on säilinud tänapäevani ka mõni Juhani loodud omanäoline naivistlik puunikerdus. Teatmeteostest Räni Juhani nime ei leia, Võrumaa muuseumis polnud ka kuuldud sellenimelisest mehest. Viimaks sattusin Vastseliina vanaproua Eha Tootsi (sünd Ilves) jutule ja nagu selgus, asus tema kodutalu Kõokülas just Räni Juhani talu naabruses. Eha leidis isegi foto, millel on Juhan koos koerakesega oma maja ees. Samuti on tal säilinud üks kotkakuju, mis annab suurepärase ettekujutuse Räni Juhani loomestiilist.

Tänu Eha Tootsile, on nüüd meil olemas täpsem ettekujutus Kõoküla kujurist ja tema töödest. Vaat milline põnev kunstnik on kord elanud meie kihelkonnas!