Suure-Jaani vald pidas kodukandipäevi
Alustati Lehola-Lembitu kalapüügivõistlusega Suure-Jaani paisjärve ääres. Kolme tunni jooksul püüdsid seitsme küla esindajad kokku üle kahesaja kala. Parim oli Sander Pelt, kellel kalu 1,99 kg, teiseks jäänud Edvin Luum sai aga kõige rohkem kalu – 40. Osales ka seitse naist, nendest parimal oli saaki pisut üle poole kilo.
Järgnes traditsiooniline võistlus Vanad Olümpiaalad – juba 26. korda. Võistlustules oli rohkem kui 100 sportlast üle Eesti.
Samal ajal võttis Suure-Jaani noortekeskuse tänavakorvpalliväljakul omavahel mõõtu viis võistkonda. Parimaks osutus Kildu võistkond.
Üle mitme aasta toimus jälle varem traditsiooniline järvejooks. Osalejaid oli kokku üle 50. Suurema osavõtjate arvuga võitlusklassides olid parimad Jane Roosimägi, Kusti Reier, Margit Murumägi ja Karl-Erik Korell. Täiskasvanutest võitsid Sirle Mill ja Kristjan Vares. Päeva paremuselt teise tulemuse sai oma vanuseklassis (15–17 aastased noormehed) ainsana võistelnud Kristjan Lenk.
Heliloojate Kappide majamuuseumis kõneldi koduloost, teemaks "Suure-Jaani linn 75".
Heli Grosberg Viljandi Muuseumist oli sirvinud vanu Viljandimaal väljaantud ajalehti ja rääkis teemal "Huvitavaid kilde Suure-Jaani vanemast ja uuemast ajaloost".
Tõnu Kukk tekitas elevust ebatraditsioonilise käsitlusega Amandus Adamsoni skulptuuri Lembitu kohta.
Muuseumitöötaja Merike Saaremets tutvustas kümmekond aastat tagasi toonase Suure-Jaani gümnaasiumi õpilase Kaupo Voormansiku poolt tehtud uurimustööd, mis käsitles Suure-Jaani linna vanimaid hooneid.
Veel kõneles Merike Saaremets, kes tegutseb ka Suure-Jaani kiriku organistina, teemal "Linna eakaaslase Suure-Jaani oreli saamisloost".
Järgnes linnamäng Aarete jaht. Vanade fotode järgi tuli leida paiku linnas, saada vihjeid ja lahendada ülesandeid – ning kõike seda võimalikult kiiresti. Kümne pere hulgas oli parim sõpruskond Tääksist.
Seejärel sai lauluväljakul kuulata Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontserti.
Enne 53. järvepidu said lapsed mängida koos Arabella ja Pipiga ning malehuvilised pidasid vabas õhus maha välkmaleturniiri. Osalejaid kogunes tosin – parimad olid Hugo ja Aivo Hommik.Järvepeol esinesid nii kohalikud isetegevuslased kui sai vaadata Peeter Jõgioja tule- ja trummishowd. Rahvast tantsitas Nukker Kukeke. Südaööl lendas taevasse võimas ilutulestik. Peolisi oli pea tuhat.
4. augustil toimus rahvusvaheline jalgpalliturniir noortele. Kahes vanuseklassis osales kokku kuus võistkonda: Eestist, Poolast – Suure-Jaani sõpruslinnast Hajnowkast – ja Lätist. Korraldajad olid lahked, mõlemas vanusegrupis tulid võitjaks külalised.
Viljandimaa Ingeri-Soome Kultuuriseltsi eestvõttel paigaldati Suure-Jaani laululava juurde mälestuspink Albert Pattinenile. Omaaegsele Suure-Jaani gümnaasiumi muusikaõpetajale, dirigendile, orkestrijuhile ja heliloojale olid austust avaldama tulnud nii segakoor Sävel Viljandist kui segakoori Ilmatar rahvas. Albert Pettineni meenutasid Tõnu Siimsoo, Riina Mankin ja Valeri Luukka. Kohal olid ka Albert Pettineni lapsed, õde ja lesk. Et Suure-Jaanis on puhkpillimehi ja neile ka järelkasvu, tõestasid trompetimängijad Uno Jürisson ja Mattias Randaru.
Mõlemal päeval pakkus Suure-Jaanis toimuvale lisa Metsküla, kus toimusid Nõrga talu 6. Lillepäevad.
