Mõtte teostamine ei olnud kerge. Kohe algul oli vastuseis nii Tallinnas kultuuriministeeriumis kui ka Rakveres kultuuriosakonnas. Rakveres juba tegutses laste muusikakool, kus õppisid ka Kunda lapsed. Kundas samasuguse kooli asutamine ei meeldinud nii mõnelegi, kuna selles nähti konkurenti. Samas oli Kundas küllalt lapsevanemaid, kes olid huvitatud oma lastele muusikalise hariduse andmisest.

Visa ning järjepideva töö tulemusena suutis õpetaja Mae Tammis luua Kunda I Keskkooli juurde muusikaklassid. Samal ajal kestis aga edasi võitlus laste muusikakooli asutamise nimel. Olin ka ise väga huvitatud oma lastele muusikalise hariduse andmisest ja nii asusin Mae Tammisele selles võitluses appi. Asutuse juhina võtsin osa linnanõukogu istungjärkudest, kus hakkasin rääkima Kundasse laste muusikakooli asutamise vajadusest. Algul suhtuti sellesse küllaltki skeptiliselt. Kaheldi, kas leidub kohapeal üldse niipalju soovijaid, et kool end õigustaks jne. Järjekindla selgitustöö tulemusena lisandus mulle mõttekaaslasi nii lastevanemate, rahvasaadikute kui ka omavalitsuse töötajate näol. Sellega lisandus meile tugevasti plusspunkte. Iga kord, kui linnanõukogu päevakorras oli küsimus muusikakoolist, kutsuti ka mind sellest osa võtma.

Aastatepikkuse sihikindla töö tulemusena ühise rindena - õpetaja Mae Tammisel Tallinnas kultuuriministeeriumis ja Rakveres kultuuriosakonnas ning minul kohapeal - jõudsime niikaugele, et muusikakooli avaaktus toimus 7. septembril 1963. aastal. See päev oli rõõmus kogu Kundale.

Õpetaja Mae Tammisele pakuti kooli direktori kohta, kuid ta loobus sellest. Kooli direktoriks määrati Mari Valk (hilisem Mari Kornelt). Siis aga tekkis uus häda. Linn ei leidnud uuele direktorile elamispinda. Kooli avamine ei võinud ju jääda selle taha! Olukorra lahenduse leidsin selles, et võimaldasin direktoril elada minu korteris kuni elamispinna leidmiseni.

Kui kool oli loodud, moodustus aktiivne grupp lapsevanemaid, kes olid abiks majanduslike probleemide lahendamisel. Esiteks oli kohe vaja koolile ruume. Ette oli nähtud endine ambulatooriumi hoone Mere tänavas, mis asukohalt oli väga sobiv, kuid vajas eelnevalt remonti. Ajutise lahendusena leidis kool peavarju endises nakkushaiglas Rakvere maanteel, mis oli tühjaks jäänud nagu ambulatooriumi hoonegi peale uue haigla avamist. Remonttööde teostamise organiseerimine ja järelevalve langes Viktor Langile, kes sellega entusiastlikult tegeles. Aktiivseteks abistajateks koolile mitmetes küsimustes olid ka Helene Panova ja Herman Kõverik. 

Kunda muusikakooli teine maja. Kool tegutses seal aastatel 1964-1968. Foto: muusikakooli arhiiv

Nüüd, muusikakooli 50. sünnipäeva künnisel, võime rõõmu tunda, et Kunda lastel on olnud võimalus oma muusikalist algharidust saada kohapeal. Koolil on palju vilistlasi, kes on endale valinudki muusikutee ning sel alal ka tunnustust saavutanud. Head meelt võime tunda sellegi üle, et kunagised muusikakooli õpilased on nüüd samas koolis juba õpetajatena oma tarkusi jagamas uuele põlvkonnale. Paljud vilistlased mängivad tööst vabal ajal orkestrites või laulavad koorides. Paljud aga sisustavad muusikahelide saatel oma vaba aega ning tunnevad sellest rõõmu.

Muusika kaunistab meie elu ning on meie kaaslaseks nii rõõmsatel kui ka kurbadel hetkedel. Mõtleme tänutundes õpetaja Mae Tammisele, kellest mälestus on püha ning võime rahuldust tunda, et meie kunagised visad püüdlused on viinud sihile, mille vilju me saame praegu maitsta.

Soovin toredat juubeliaastat kõikidele muusikakooli endistele ja praegustele õpetajatele, vilistlastele, õpilastele ning lastevanematele.