Kose valla kätt e jõudis järg 2012. aasta kevadel. Alustasime projekteerimist, ja kuna Eesti riigil oli samal ajal plaanis rekonstrueerida Kose-Kose-Risti sõidutee, kaasasime projekteerimisse ka Maanteameti Põhja regiooni. Seega projekteeriti nii kergliiklusteed ja sõiduteed korraga ja kõik sujus. Kose vallal tuli esitada põhitaotlus ja viia läbi kergliiklustee ehituseks hange hiljemalt 31.12.2012.

Raha või aeg

Projekteerimise venimise ja riigi teehoiukava muudatuse (Kose-Kose-Risti sõidutee renoveerimine lükati edasi aastasse 2015) tõtt u oli vallal 2012. aasta novembris otsustamise koht. Kas loobuda rahast ja oodata kuni riik sõidutee renoveerimisega algust teeb, et siis koos sõiduteega ka kergliiklustee ehitada. Sellise lahenduse korral oleks pidanud kogu kergliiklustee ehituseks vajaliku raha, 300 000 eurot, vald ise oma eelarvest leidma. Maanteeamet kergliiklusteede ehitust ei finantseeri.

Sellise lahenduse valiku juures oleks nihkunud kergliiklustee ehitus teadmatusse kaugusesse.

Teine võimalus: minna edasi vaid kergliiklustee projekteerimisega, teha riigihange ja esitada põhitaotlus tähtaegselt ning ehitada kergliiklustee, valmis 2013. aastal kulutades seejuures valla raha 50 000 eurot. Vald valis teise variandi, võttes sellega teadlikult võimaliku riski lõpptulemuse osas.

Tänaseks on kergliiklustee valmis, ja nagu näha, leiab aktiivset kasutust. Kahjuks ei ole tulemus päris see, mida sooviksime, kuid kõik on parandatav.

Viimne lihv tegemata

Sadevetest tingitud probleemid on osaliselt kraavide kaevamise näol juba tänaseks lahendatud. Kose-Risti poolses otsas ehitatakse lisaks kraavile ka sadevete juhtimiseks ja hajutamiseks rennid. Lisaks muudetakse veel sellel aastal ca 50 meetri ulatuses kergliiklustee kallet.

Nurme tn piirkonnas ehitati sadevee imbkaev. Suur ja sügav auk kahe kalmistu tee vahel saab lahenduse koos sõidutee rekonstrueerimisega 2015. aastal. Kõigi nende muudatuste teostamiseks vald lisaraha maksma ei pea. Nurme tn. piirkonnas ehitatakse 2015. aastal koos sõidutee rekonstrueerimisega välja sadevete kanalisatsioon ja sadevesi juhitakse teisele poole teed.

Selle ehituse finantseerib Kose vald.

Olen kindel, et vaatamata kõikidele äpardustele tegime siiski õige valiku ehitades kergliiklustee sellel aastal ja Eesti riigi fondide abiga valmis. Teise variandi puhul nihkunuks kergliiklustee valmimine kindlasti mitmeid aastaid edasi.