Erikooli õpetaja töö ei kuulu kergete hulka: Kosejõe mõisakooli rõõmud ja mured
Pedagoogid on pidanud pidevalt lahendama probleemi, kuidas õpetada noorukit, kel pole selleks erilisi vaimseid eeldusi ja kes ei tahagi koolitööst midagi kuulda.
Aastate taha jääb periood, mil koolis õppis 80 vanemliku hoolduseta last, kellele Kosejõe kooli töötajad pidid olema nii ema kui isa eest ja koolimaja kodu eest. Töö erivajadustega lastega nõuab õpetajalt, kasvatajalt ja kogu kooli personalilt tõelist pühendumist, erilist ettevalmistust ja valmisolekut probleemidega põrkumiseks.
Kõik see on andnud koolile väärtusliku praktiliste kogemuste pagasi.
2013. a kevadel täitus meie vana mõisa saal pilgeni kooli praeguste ja endiste kolleegidega. Kohale oli tulnud kolm põlvkonda kooli töötajaid ning arvukalt koostööpartnereid.
Pidulikul koosviibimisel võtsid sõna haridus- ja teadusministeeriumi, Harju maavalitsuse ja Kose valla esindajad, kes kinnitasid, et Kosejõe kool on teinud vajalikku tööd ning peab kindlasti oma tegevust jätkama. Sama meelt olid ka noorsoopolitsei ning päästeameti esindajad. Keegi ei seadnud kahtluse alla erikooli vajalikkust meie haridusmaastikul. Ometi pole enam kindlust, kas koolil õnnestub järgmise juubelini tegutseda.
Õpilaste arv väheneb
Miks jäid sellel südamlikul ja eri põlvkondi ühendaval üritusel kõlama murelikud meeleolud? Muret teeb õpilaste arvu kahanemine. Põhikoolija gümnaasiumiseadus näeb ett e, et HEV lapsed õpiksid kodukoha koolis. Koos kõigi teistega. Koolid on kohustatud selleks tingimused looma ja õpilased vastu võtma. Seda nimetatakse kaasavaks hariduseks.
Töö erivajadustega lastega nõuab tõelist pühendumist.
See on EL-st tulnud poliitika, mis on lõpuks ka meie kooliellu jõudnud. Soomlased on ettenägelikult kaasava hariduse edendamise kõrval osanud ka oma erikooli eest hoolt kanda. Meie hariduselus on vaja raha kokku hoida ning kuna erikooli on kulukas pidada, pole see raha säästmiseks kõige parem õppevorm. See tasub end ära tulevikus, kui ühiskond ei pea tegema enam inimese ümberkasvatamiseks kulutusi.
Iga laps saab särada
HEV õpilased jäävad erikooli asemel kodukoolis õppima asudes neile vajalikust ja kasulikust õppetöö korraldusest ilma. Nimelt ei tähenda kaasav haridus ainult kõigi laste üheskoos õppimist, vaid eeldab kõigi õpilaste kaasamist koolielu kõigisse valdkondadesse.
Just seda võimalust hinnataksegi Kosejõe kooli puhul kõige enam.
Kogu kooli personal on pühendunud tööle HEV lastega.
Õpilased osalevad poisteklubiga õpilasomavalitsuse töös. Tundide lõppedes tegelevad õpilased meelepärastes huviringides või töötavad looduskaitse aluse mõisapargi korrastustöödel.
Nad esindavad oma kooli vabariiklikel ja rahvusvahelistel üritustel. Nad mängivad näitemängudes ka peaosi ning esinevad kontsertidel solistina. Õhtuti toimuvad nende enda korraldusel klubi- või tantsuõhtud. Lastele on tagatud ööpäevane järelvalve.
Need on põhjused, miks vanad ja noored kosejõelased meie kooli õpiraskustega lastele vajalikuks peavad ning koolile jätku soovivad. Kõik lapsed õppigu kodukoha koolis, kuid kui nad seal millegipärast hakkama ei saa, on alati võimalus valida soodsam õppevorm ja selleks sobib Harjumaa õpiraskustega lastele hästi Kosejõe kool.
Kas teadsite, et...
• Kosejõe kooli õpilased on õppetöö perioodil osalisel riiklikul ülalpidamisel: tasuta toit neli korda päevas, tasuta internaadikoht, õppetarbed ja bussisõit kooli ning kodu vahel! Tasuta logopeediline abi kõigile vajajatele!
• Kosejõe kooli juures tegutsevad klassid mõõduka vaimupuudega lastele! • Nõukogude ajal peeti vajalikuks maksta erikoolide pedagoogidele tulenevalt töö raskusest 25 protsenti kõrgemat palka!
• Kosejõe kooli köök on pälvinud vabariigis parima koolisöökla tiitli!
• Kosejõe kool teeb koostööd Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooliga ning Harjumaa ettevõtetega, et valmistada põhikooli lõpetajaid ette tööks või kutseõpingute jätkamiseks!
• Põhikooli lõpetanul on võimalus jääda kooli juurde lisa-aasta kursusele sotsiaalseks küpsemiseks ja kohanemiseks!
• 2011. a pidi algama kooli mõisahoone renoveerimine, milleks oli nii raha kui projekt olemas. HTM nõudmisel tööd peatati, kuna õpilaste arv on nii suure majapidamise jaoks liiga väike.
• Kosejõe kooli võistkond saavutas 2013. a Kaitse End ja Aita Teisi projekti võistlustel Harjumaa ja Tallinna 24 kooli seas Viimsi keskkooli ees ja Aegviidu põhikooli järel teise koha!
• Oma lapsest hoolivad vanemad on koolile hinnangute andmisel väga positiivsed: "See oli esimene kool, kuhu õpilane naeratusega vastu võeti ja kus tundus, et me olime oodatud. Laps tundis ennast Kosejõel isiksusena!"
