Esimesel Pähküla kokkutulekul meenuti vanu aegu ning sõlmiti uusi tutvusi
Esimesed inimasustuse jäljed, mis pärinevad II aastatuhandest eKr, on leitud Ritsu talu maadelt. 20. sajandi alguses oli külaelanike mälestuste järgi Pähküla piires 28 majapidamist, 1934. a loenduse põhjal 20 majapidamist. 1938. a loenduse andmetel oli külas 19 majapidamist: 13 talu ja 6 sauna.
Külas elas toona 71 inimest, nendest 35 meest ja 36 naist. 16-aastaseid ja nooremaid lapsi oli 16, nendest 9 poissi ja 7 tüdrukut. 60-aastaseid ja vanemaid oli 8, nendest 6 naist ja 2 meest. 1990. a tehtud uurimustöö põhjal oli külas alles 14 majapidamist, elanikke oli mälestuste järgi 21. Praegu on alles 13 majapidamist, alaliselt elatakse 3 majas, 10 on suvilad. Alalisi elanikke on 8. Suvilaomanikud on toimekad ja tegusad inimesed. Küla elab.
Pähküla halduslik kuuluvus on korduvalt muutunud, küla on kuulunud õige mitme valla koosseisu. 1866. aaastal, mil Läänemaal oli kokku 122 valda, kuulus Pähküla Jõgisoo valla alla, 1922. a liideti Jõgisoo vald Vaikna vallaga, 1939. a kuulus Pähküla Kullamaa valda ning hiljem, 1950. a Kullamaa külanõukogu koosseisu. 1991. a tekkis taas Kullamaa vald. 1990ndate lõpus ühendati Pähküla Kullamaa Vallavolikogu otsusel Üdruma külaga. 2005. a pöörduti vallavalitsuse poole palvega ennistada Pähkülale tema nimi, kuid see asi jäi soiku. Nüüd oli kokkutulnute soov, et küla saaks oma endise nime tagasi.
