Terviseameti otsus kaevati kohtusse, aluseks tõsiasi, et Taaralinna kiirabiautod pole sugugi paremad kui Viljandis, Tartu kiirabi vanim auto pärineb koguni aastast 1985.

Viljandit esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper oli võidus veendunud. Paraku kujunes teisiti ning uuele katsele viljandlased tõenäoliselt enam ei lähe.

“Kohtuvaidluse jätkamine ei tundu Viljandi haigla seisukohalt enam mõistlik,” tunnistab haigla juhatuse esimees Priit Tampere.

Iva on selles, et kui terviseamet ei pane neid kohtuvaidluse jätkumise ajaks n-ö teenuseosutaja ajutiseks asendajaks, peaks Viljandi oma rahva ja autod ometi valmisolekus hoidma, et võidu korral täie hooga tegutsema hakata. “See on väga suur ressurss,” tunnistab haiglajuht.

Kui Viljandi haigla aga teenusest ilma jääb, kukub käibest oluline tükk ära. Seetõttu ei olda Tampere sõnul veel lõplikku otsust tehtud.

“Minu isiklik arvamus on aga see, et kiirabi tuleks käsitleda täpselt samuti nagu päästeametit,” väidab ta. “Siin mingite konkursside tegemine tundub natuke naljakas.”

Kohtus vaidlevad terviseametiga ka Rakvere haigla ja Ida-Virumaa kiirabil, kus konkursi võitis AS Karell Kiirabi.

“Üsna arutu oleks praegu laiali ajada Ida-Virumaa kiirabi, mille arengusse riik 12 aastat raha investeeris,” on Põhjarannikule öelnud Ida-Virumaa kiirabi juht Arnold Persidski.