Süüdistused, et noortel on „väärtuste kriis", õpetajal puudub missioonitunne, lapsed ei taha õppida - panevad meid kõiki end halvasti tundma: nii õpilasi, lapsevanemaid kui õpetajaid. Haljala Gümnaasium väärtustab meeldivaid inimsuhteid, meie-tunnet, püüame aidata toime tulla sotsiaalsete probleemidega lastel ja peredel. Selleks on abivajajatele kohandatud õpilaskodu ja tugisüsteemid. Iga laps on isiksus, kelle individuaalsusega kooli püüab arvestada.

Sageli räägitakse hariduse mõõdetavusest. Kuidas mõõta suhtumist, hoiakuid, arusaamist maailma asjadest? Kooliharidus koosneb väga erinevatest komponentidest. Õppijatel peab olema koolis huvitav ja hea tunne siia kooli tulla! Saavutusi õppetöös tuleks võrrelda iseenda võimetega.

Kõik peavad elus õppima! Eesti ühiskond on orienteeritud edule, kuid kool peaks siiski õpetama kõigepealt arusaamist inimesele endast, seejärel maailmast, mitte keskenduma võidujooksule ja võrdlemisele teistega.

Eesti riik on paraku vananeva elanikkonnaga ja meie hariduse konkurentsivõime sõltub suuresti tulevikus tänaste õpetajate panustamisest ja arengust igas mõttes, ka tehnoloogilises valdkonnas. Õpetajad arutlevad üha sagedamini vaimsuse ja vastutuse üle. Tõusevad nõudmised nii õpetajatele kui ka õppeprogrammidele. Sageli räägitakse õpetaja ja õpilase vastastikusest õpetamisest.

Koolikultuuris peavad kandma õigeid väärtushinnanguid kõik koolitöötajad. Kas olete mõelnud, millised on Haljala Gümnaasiumi põhiväärtused? (Vaata kool@haljala.ee). Kordan siinkohal meile juba olulisi märksõnu: õpetajate loominguline vabadus, siiski ka teatav konservatiivsus, individuaalsus, paindlikkus ja ühtlasi tulevikunägemus, koostöö kogukonnaga, kogu pedagoogiline kollektiiv vastutab arengu eest.

Määrava tähtsusega elus on suhted, mille abil noor inimene sotsialiseerub. Õpetaja aitab neil mõtiskleda paljude maailma asjade üle, ta käivitab õppeprotsessi kogu eluks.

Kaua ela, palju õpi! Olemegi tagasi lähtepositsioonil - mis on meie enda väärtused ja kuidas neid omandavad meie õpilased. Õpetajad peavad suutma koolielus langetada erinevaid otsuseid, analüüsima olukorda. Konfliktid on loomulik osa arengust, millest saab samuti õppida ja mida oleks vaja õpilastele rohkem selgitada. Paljude mõttekäikude aluseks on korrastatud süsteemsus. Õpetajalt nõuab seda juba kutseeetika. Ideaalne situatsioon on siis, kui õpilane tahab olla koos selle või teise õpetajaga ja seeläbi ise areneda ja targemaks saada.

Meie ülesanne on väärtustada Eesti Õpetaja autähist: taas korraldab Haljala kool selle nimel maakondliku õpetajate päeva sel sügisel oktoobris; 2.septembil - uue õppeaasta esimesel päeval - saavad nii pered kui õpilased teha pilti autähise juures. Ilus algatus!

Uuendatud kooli kontseptsiooni tekkimist soodustab kindlasti mõte uue koolimaja ehitamisest. Õppimine ei ole juhuslik tegevus ja samuti ei saa juhuslik olla ka õpperuum - ikka läbimõeldud, vajadusi arvestav ja õppetegevust toetav.

Uue Haljala koolhoone ruumide paigutuse ja planeerimisega tegelevad praegu „Ühinenud Arhitektid" koostöös kooli juhtkonna ja õpetajatega. Kooli meeskond ja kooli pidaja muretsevad jätkusuutliku ja kaasaegse hariduse eest, säilitamaks Haljalas auväärset Põhja - Eesti vanima kooli staatust.

Nagu igasugune kultuur, nii algab ka koolikultuur WC-st. Praeguse koolimaja tualettruumid läbisid suvel värskenduskuuri, on lõbusalt värvilised, uuendatud varustusega ja puhtad.

Loodan, et oleme kõik koos valmis nii väiksemateks kui suuremateks muutusteks kultuurselt käituda, vastastikku hoolida, olla abivalmid ja toetavad inimesed.

Õnnelikku ning põnevat uut õppeaastat kooliperele, laste-vanematele, koolipidajale ja hoolekogule.