Kadakate raiumiseks ei olegi raha

Ehkki Keskkonnaamet lubas, et järgmisel aastal algab Saaremaal ja Hiiumaal ulatuslik loopealsete alade taastamine koos kadakate ja mändide raiega, pole projektile veel raha antud.

Loopealaste taastamise projekti „Elu alvaritele“ (ingl k Life to alvars) projekti koordinaator Annely Reinloo Keskkonnaametist andis eelmisel nädalal Keskkonnaministeeriumis toimunud pressikonverentsil teada, et plaanis on taastada 2500 ha loopealset ala, mis on aastakümnetega kinni kasvanud, nii et endiste niitude asemel on vaid võsa, kadakad ja männid kasvamas.

Et alad taastada, tuleb sellistes kinnikasvanud piirkondades teha ulatuslik kadakate ja mändide raie.

Nüüd teatas Keskkonnaameti pressiesindaja Annika Remmel Maalehele, et Life-projekti taotlus ei ole veel rahastust saanud, esitatud on üksnes taotlus, et saada üle 3 mln euro. Raha taotletakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu.

Ehkki raha pole veel antud ja ühtki puud pole raiutud, on kohalike seas tekkinud juba elav arutelu selle üle, miks rootslased tulevad meile puid raiuma.

„Seda projekti juhib Keskkonnaamet, mitte rootslased. Rootslased on projekti kaasatud partneritena,“ täpsutab Annika Remmel, et ei tekiks vääritimõistmist.

Nimelt kutsutakse eksperdid Rootsist appi konkreetsetele töödele seetõttu, et neil on suured kogemused loopealsete taastamises, Rootsis on juba edukalt taastatud ulatuslikult kinnikasvanud loopealseid alasid.

Projekti „Elu alvaritele“, mida juhib Keskkonnaaamet, partneriteks on ka Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing.