Et arengukavas plaanitava ellu vii­miseks on vaja ka rahalist katet, siis kaasneb dokumendiga eelarvestra­teegia aastateks 2014-2017. Pavlen­kova sõnul püütakse investeeringute planeerimisel mõelda kohe sellele, kuidas tulevikus oleks uusi objekte võimalik odavamalt majandada. „Eks sellele ole tegelikult kogu aeg mõeldud. Jätkuvalt julgustame näi­teks korteriühistuid, et need oma kodumajade kordategemise ning soojustamisega edasi tegeleksid," ütles Pavlenkova. Tema sõnul on tähtis ka see, et investeeringuid pla­neerides välditakse dubleerimist: „Ei tasu teha ühesugust objekti küm­nesse kohta, katsume hakkama saada sellega, mis on."

Kindlasti ehitatakse järgnevate aas­tate jooksul Mäetagusel välja kergliik­lustee võrgustik, selle projektiga on juba algust tehtud ning uue arengukava järgi saab see lähiajal ka tehtud.

Niisamuti peetakse arengukava eel­nõus oluliseks sotsiaaltoetuste jagamise puhul seda, et toetusi makstakse lähtu­valt konkreetsest abivajajast. „Tahame, et need, kel abi vaja, selle tõesti ka saak­sid ja need, kes tegelikult ise hakkama saavad, ei võtaks vallapoolset toetust lihtsalt kui lisasissetuleku võimalust," ütles Pavlenkova. Eesmärk on tegelda nii-öelda ennetava tegevusega, mitte kogu aeg tuld kustutada.

Pavlenkova ütles, et kuna aren­gukava on üks valla tegemiste alus­dokumente, siis on väga oluline, et kohalikud inimesed selle koostamisel kaasa räägiksid. See võimalus on kõi­gil arengukava avalikel aruteludel, mis septembri keskel toimuvad.

„Ootame inimestelt konkreetseid põhjendatud ettepanekuid. Kui keegi ütleb, et see või teine asi arengukavasse ei sobi, siis tuleb seda ka argumentee­rida, niisamuti ootame täiendusette­panekuid, mis on põhjendatud ja läbi mõeldud," ütles Pavlenkova.

Samal ajal käib valla territoriaal­set arengut käsitleva üldplaneeringu täiendamine ning selle alusel kesk­konna strateegilise hindamise aruande koostamine. Ka nende dokumentide avalikustamine ja arutamine toimub sel sügisel.