Iisakus alustati uue katlamaja ehitust

Juulikuus algasid kooli katlamaja ees ehitustööd. Vanale spordiplatsile, mis viimastel aegadel on kasutuses olnud parkla ja laoplatsina, kaevati vundamendisüvendid ning algas hakkepuidu katlamajaploki ehitus.

Ehitustöödele eelnes võrdlemisi pikk ettevalmistusperiood. 2011. aastal viis AFEstivo AS läbi uuringu ja koostas Iisaku aleviku kaugkütte soojuse hinnaarvutuse, mis tõi välja hakkepuidust soojuse tootmise eelised senise põlevkiviõlil baseeruva soojatootmise ees. 2012 aasta alguses koostas OÜ Iisaku Elamumajandus taotluse SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele atmosfääriõhu kaitse programmist toetuse saamiseks hakkepuidukatlamaja ehituseks, mille KIK 2012. aasta juulikuus rahuldas, lubades ligi 400 000 € maksumusega projekti toetada 50% ulatuses. Järgnes töö vahendite leidmiseks ülejäänud omaosaluse katteks. Lahenduse leidsime pärast pikki ja emotsionaalseid vaidlusi volikogus ning läbirääkimisi pangaga, omaosaluse katmiseks sõlmiti pikaajaline laenuleping Swedbank AS-i ja OÜ Iisaku Elamumajandus vahel.

Ehitatav katlamajaplokk on ette nähtud soojuse tootmiseks Iisaku aleviku kaugküttevõrku ja rajatakse koos hakkepuidulaoga. Ehituse tellijaks on OÜ Iisaku Elamumajandus, peatöövõtjaks, projekteerijaks ja tehnoloogiliste seadmete tarnijaks on OÜ Wetorex, üldehitustöid teostab alltöövõtjana AS Ilmre. Ehitise kavandatavaks valmimisajaks on 2013. aasta lõpp.

Soojuse tarbijatele annab hakkepuidu kasutuselevõtt esialgsete arvestuste kohaselt 10-15 % odavama soojuse ning soojuse hinna suhteliselt väiksema sõltuvuse kütuse hinnatõusudest tulevikus. Kui põlevkiviõlist soojust tootes tõuseb soojuse hind kütuse 10%-se hinnatõusu korral orienteeruvalt 7,2%, siis hakkepuitu kasutades tõuseb kütuse 10%-se hinnatõusu korral soojuse hind orienteeruvalt 3,8%.

Hakkepuidu kasutuselevõtul on ka oma väike sotsiaalne mõju. Ühelt poolt suureneb mõningal määral OÜ Iisaku Elamumajanduse tööjõuvajadus ja teisalt tekib meie metsarikkasse piirkonda hakkepuidu tarbija. Kui varasemalt jäi kaugkütte kütuse ostmisele kuluvast rahast siia piirkonda äärmisel juhul kütuseauto juhi poolt ostetud võileivaraha, siis tulevikus jääb suure tõenäosusega kohalikele ettevõtjatele ja metsaomanikele ka nii mõnegi hakkekoorma või võsa ja küttepuu virna müügist saadav tulu.

Vana katlamaja, mis on alevikku ja koolimaja teeninud pikalt, jääb tulevikus kasutusele reserv- ja tipukatlamajana. Selleks, et tagada katla töötamine võimalikult pikemal perioodil oma nimivõimsusele lähedase koormusega, on hakkepuidu katel valitud väiksema võimsusega, kui olemasolev.

Suurte külmadega, kui paigaldatava katla võimsusest jääb väheks, käivitatakse lisaks ka olemasolev ja saadakse puudujääv nn „tipuvõimsus" sellelt. Samuti kasutatakse põlevkiviõli katelt tulevikus põhikatlana selliste remondi- ja hooldustööde ajal, mis nõuavad katla seiskamist. Tänaseni vajaliku võimsusega reservkatel meil puudub ja põhikatla seisakute ajaks on väike, 300 kW võimsusega katel, millest normaalseks kütmiseks piisab +5 kõrgemate välistemperatuuride korral.