Tänavu kevadel andis ta võistluskultuuridena üles talinisu ‘Olvin’ ja suvirapsi ‘Larissa’. Viljelusvõistluse ajalugu on näidanud, et tema leivanumbrid ongi olnud suviraps ja talinisu.

“Aga talinisu sai seekord nimekirjast maha kantud,“ nentis Kaido Kirst septembri algul kuivati juures rapsisaaki kogudes. “Sest talv tegi oma töö ja põud oma, nisupõllult ei tulnud midagi.“ Samas lisas ta, et kevadel külvas põlde ümber vähe, sest suvivili võib põuaga veelgi kehvem tulla.

Saaremaa on tema sõnul küll väike, aga põllud on saanud erinevalt vihma. Põldude vahe on 10 km, kuid osa põlde on vihma saanud, osa mitte. Rapsi kasvatab ta künnipõhiselt, teravilja minimeeritud harimisega. Enamik rapsist läheb kohe kevadiste tarvikute tasaarvelduseks Baltic Agrole. Nisu läheb suuresti söödaks Kärdla põllumajandusühistule. “Olen ka rukist kasvatanud, aga praegu on rukki hind olematu ja olen loobunud, kuna seda ei taheta isegi söödaks enam,“ nentis ta.

Septembri esimesel neljapäeval ei osanud Kaido Kirst veel öelda, milline võib tulla tänavune rapsisaak arvulistes näitajates. “Kevadel oli kapsakoi kahjustus suur, lehed olid väga auklikuks söödud ja see tõmbas saaki alla,“ kirjeldas ta olukorda.

Üldiselt võib Kirstu sõnul tänavuste saakidega rahule jääda, aga kokkuostuhinnad on võrreldes eelmise aastaga kõvasti langenud. “Kui vilja hind kukub, peab ka väetise hind langema, sest keegi ei saa seda siis osta,“ arvas Kirst. “Või pannakse ainult lämmastikväetist, mitte kompleksväetist, mis kindlasti saaki vähendab.“

Sel sügisel on Kirst külvanud 30 ha talirapsi ja umbes 70 ha jagu läheb talinisu alla. “Saaremaal on talirapsi kasvatamine riskantne, sest vaenlasi on palju – lagled, hirved…“ tõdeb talupidaja. “Aga see-eest on Saaremaa talv pehmem kui mandril.“