Avatud/suletud Väike-Maarja muuseum 2013. aastal
Tänaseks on küttesüsteem tänu OÜle Emekan tähtajaliselt valmis saanud, kuid jätkub põrandate ehitus, mistõttu tuleb külastajatel veel veidi kannatust varuda. Turismiinfo otsijatele ja uurijatele on muuseum juba augusti lõpust olnud taas avatud.
Suvistest tegemistest
Muuseumi siseruumide remondi tõttu on sel aastal olnud rohkem võimalust välitöödel käia - külastada inimesi ja otsida maastikul pärandkultuuri.
Suve jooksul on Väike-Maarja muuseum olnud ettekandega osaline mitmel vahval sündmusel. Traditsiooniliselt on suvel ikka osaletud mõnel külapäeval - 20. juulil toimus Nelikandi külapäev, mille raames oli väljakutseks ülevaate koostamine Võivere külast. Väljakutseks just seetõttu, et Väike- Maarja muuseumi kogudesse ei ole varasemast ajast talletatud materjali Simuna kihelkonna kohta. Avanduse ja Väike-Maarja valla ühinemine 2005. aastal lõi Väike-Maarja muuseumi jaoks sisuliselt uue olukorra ja lähenemise.
2011. aastal muuseumisse tööle tulles olen igal aastal püüdnud Simuna kihelkonnaga seotud materjali endise Avanduse valla piires koguda ja osalenud külapäevadel. Usun, et 2013. aasta sügisest algava Pandivere paikkonna uue süstemaatilise kogumistööga avame ja aktiveerime enam ka Simuna piirkonna inimesi enda lugu koondama. Simuna piirkonnas ja külades on mitmeid väga huvitatud inimesi, kes paikkonna väärt lugu on talletanud.
Augustikuuks oli võimalus ette valmistada veel kaks ettekannet. Esimene neist Eesti kooliraamatukogutöötajate suveseminariks - ettekanne "Paikkonna suurkujudest". Suur tänu Väike-Maarja gümnaasiumi raamatukoguhoidjale Karin Kiigele selleteemalist ettekannet soovimast! Teine ettekanne "Põnevat pärandkultuuri Pandiveremaadelt" mahtus Lääne-Virumaa pärandiralli päeva Salla külas. Pandiveremaa on täis omanäolisi ja ka lausa salapäraseid pärandiobjekte, mille lugu meile veel lõpuni avanenudki ei ole, näiteks Tamsalu valla alal olevad kiviristid ja 1117 august koosnev nn Kalevipoja hobuse jäljerida. Versioone on mitu, salapära säilib.
Muuseumi juurde tõi elevust ka 9.- 11. augustini toimunud XIII Eesti külateatrite festival, mille mängukava kolm etendust pakkusid emotsioone muuseumi ümbruse õuealal.
Vaimne kultuuripärand
Väike-Maarja muuseum on osaline ka mitmetes üle-eestilistes võrgustikes. Üks kultuuripäranditeemaline võrgustik, milles allakirjutanu osaleb on vaimse kultuuripärandi eestkõnelejate võrgustik.
Eesti ühines UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aasta jaanuaris. Konventsiooni mõte on hoida ja väärtustada ainelise kultuuri kõrval ka tabamatumat elavat pärandit. 2013. aasta aprilli seisuga on kokku liitunud juba 154 riiki. Konventsioon käsitleb vaimse kultuuripärandina kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi, mis on erinevatele inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised. Need põlvest põlve edasiantud kultuurinähtused muutuvad koos aja ja oludega.
Konventsiooniga soovitakse kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Vaimse kultuuripärandi kaitse tähendab eelkõige selle elujõulisuse tagamist - väärtustamist ja elavas kasutuses hoidmist.
Milline on meie paikkonna elav pärand, kuidas seda ära tunda, väärtustada ja edasi kanda? Vaimse kultuuripärandi teema tutvustamine algab Pandivere piirkonnas sel sügisel paari näitusega. Esimene näitustest avatakse Väike- Maarja Seltsimaja hooaja avasündmusel.
Pärandipäevi plaanime sügistalvel, kui saagid salves, Pandivere koostööpiirkonna kõikides valdades. Lähemat infot nende kohta leiab edaspidi kultuurikalendrist.
Headest abilistest ehk muuseumisõpradest
Muuseum muutub meile lähedaseks kui muuseumiga kokku puutume ja ennast minevikus(t) otsime ja määratleme, olgu siis laiemalt maa ja rahva loo või perekonnaloo kaudu. Meie kogukonnas on inimesi, kes on aidanud muuseumit oma tegevusega inimestele lähedasemaks muuta. Väike-Maarja Muuseumisõprade Seltsil ei ole palju ametlikke liikmeid, kuid väga suur on püsivabatahtlike arv - inimesed meie paikkonnast ja mujalt, kellele läheb korda meie paiga lugu, selle uurimine ja hoidmine. Muuseumisõbrad on aidanud korrastada muuseumi kogusid, osalenud mõttetalgutel, aidanud kogumistöös, ulatanud abikäe muuseumiruumide kujundamisel ja näituste koostamisel. Eriline tänu kuulub Kaja Kruubile, kelle loomingulisus andis uue ilme muuseumi II korruse talutoale ja kelle abil on muuseumis sel aastal kaks vahvat näitust avatuks saanud, ja muuseumisõprade seltsi liikmele Tiiu Maranile, kes on abistanud Eduard Leppiku negatiivikogu kirjete digitaliseerimisel.
Kokku on Eduard Leppiku kogus 5599 negatiivi. Eduard Leppiku negatiivikogu süstematiseerimisega loodame lõpetada septembri lõpuks, mispeale on muuseumi kodulehelt nähtav ka negatiivikogu kaadrite loend ja huvitavamad kaadrid.
Männisalu raamat
Väike-Maarja muuseumisõprade seltsi väljaandena esitleti 27. juulil Männisalu küla kokkutulekul Männisalu küla ajaloo raamatut "Kaardimängus võidetud kaotatud küla". Raamat ilmus kohaliku omaalgatuse programmi ja Väike- Maarja vallavalitsuse toel ning on valminud trükikojas Vali Press OÜ. Raamatu tiraaž 100 eksemplari on tänaseks omaniku leidnud, kuid raamatuga on võimalik tutvuda kõigis Väike-Maarja valla raamatukogudes, samuti on väljaanne loetav veebiraamatuna Väike-Maarja muuseumi kodulehe ja Facebooki lehe kaudu.
Pärast raamatu ilmumist on mitmetelt Männisalu, Raeküla ja Pandivere küladega seotud inimestelt muuseumisse jõudnud veel ainulaadseid pilte ja huvitavaid lugusid. Ehk saame mõne aja pärast rääkida ka raamatu 1. täiendatud trükist. Männisalu küla raamat on pannud liikuma mõtted mitmetes teistes külades oma loo kogumiseks ja trükis avaldamiseks.
Muuseumi põhimäärus
Kõige värskem Väike-Maarja muuseumiga seotud teema hetkel õhus on muuseumi põhimääruse vastuvõtmine Väike-Maarja vallavolikogu septembri istungil. Veebruari mõttetalgutel muuseumi sisu üle leiti, et Väike-Maarja muuseum Pandivere koostööpiirkonna pärandikeskusena on toimiv ja väärib arendamist. Leppisime kokku, et sügise poole tuleme kokku muuseumi vormi üle arutamiseks. 27. augustil toimuski muuseumi vormi arutelu. Arutelul osales 4 vallavolikogu liiget, 3 esindajat vallavalitsusest, valla allasutuste juhte, muuseumisõpru. Kaaluti läbi nii sihtasutuse loomine kui valla allasutuseks saamine. Väike-Maarja muuseum on seni olnud Väike-Maarja vallavalitsuse asutus. Muuseum ei ole olnud Väike-Maarja vallavalitsuse allasutus nagu seltsimaja või raamatukogu. Tegevuse jätkamiseks vajab muuseum aga jätkusuutlikku vormi. Leiti, et sihtasutuse loomisel ei ole mõtet vaid ühe tegutseva keskuse (Väike-Maarja muuseum) baasil, kui, siis peaks sihtasutus ühendama ka teisi valla turismiobjekte.
Otsustati valla allasutuseks saamise poolt ja põhimääruse väljatöötamise kaudu edasi liikuda, et toimiv asutus ei hääbuks, ja näha muuseumit endiselt sümbioosis valla haridus- ja kultuuriasutustega. Väike-Maarja vallavolikogu on Väike- Maarja valla arengukavaga ette näinud järgnevateks aastateks muuseumi etapiviisilise renoveerimise. Tegemist on olulise sammuga, sest eelnevates Väike-Maarja valla arengukavades on Väike-Maarja muuseum olnud süstemaatiliselt edasilükatav objekt, mistõttu on muuseumi ülalpidamine olnud ainuüksi kütte osas väga kulukas.
2013. aasta vallaeelarve vastuvõtmise käigus osutus problemaatiliseks valla arengukavas kokkulepitud muuseumi renoveerimise rahastamine. Sellest nähtub, et ühe valimisperioodi ajaline perspektiiv on paikkonna loo tutvustamise ja hoidmise arenguks ebapiisav garantii, liiatigi kui oleme otsustanud, et muuseum väärib arendamist. Nii ei saa Väike-Maarja muuseumi kui Pandivere koostööpiirkonna ühe pärandikeskuse arendamine olla juhuslik ja sihid edasiliikumiseks tuleb seada aastakümneteks.
