Noored grusiinid: õppisime Eestis, kuidas mõistusega tööd teha

Juba kolm aastat on Gruusia sõjapõgenike külades elavad noored külastanud suve lõpus kristlike organisatsioonide abiga Eestit. Sel aastal olid siin Nika Kazahisvili, Giorgi Koberidze ning Guram ja Vahtang Petriashvili koos koordinaator Gogita Chiboshviliga. Kui teised omandasid ehituskogemusi Juurus, külastades Kehrat vaid korra, siis esimesed kaks noormeest viibisid kolm nädalat Kehra koguduses, tutvusid kohalike noorte ja kultuuriga ning abistasid linna heakorratöödes, kirjutab Sõnumitooja.

Kehrat peavad nad väikeseks, kuid puhtaks ja korras linnaks. Noormehed kiitsid, et see on roheline, õdus ja jõgi voolab läbi. Linnapilti said nad anda oma panuse vedades oksi, niites muru, ladudes müüri.

Grusiinid ütlesid, et õppisid Eestis, kuidas mõistusega tööd teha. Kodumaal, kus tehnikat on vähe, tehakse füüsilist tööd sageli lihtsalt toore jõuga. Eestis sedasi ei saa, vaid on vaja ka mõelda, kuidas kõige otstarbekamalt töötada. Ka hakkasid nad mõistma võõrkeelte õppimise tähtsust. Gori lähedal põgenikekülas elavad noored võõrkeeli ei räägi, vaid pisut vene keelt.

Suurimaks erinevuseks peavad nad meie ajalugu ja kultuuri, mis tundub Gruusia omaga võrreldes noor. Tuntav on Eesti oluliselt kõrgem elatustase ja eestlaste tunduvalt rahulikum temperament. Maastikku peavad nad oma mägise kodumaaga võrreldes igavaks, kuid inimesed kaunistavad seda. Eestisse tahaksid nad veel kunagi tagasi tulla ja Kehra tehases sooviks lausa töötada.

„Kuna ma sain siinses kliimas nohu, siis ei tundnud tehase lõhna," sõnas Nika Kazahsvili.

Loe pikemat artiklit Sõnumitoojast.