Palamuse pääste ei nuta: Kutselise komando sulgemise järel leiti võimalus tegutsemist jätkata
Poolteist aastat hiljem on Palamuse Pritsumeeste käes oleva komandohoone esine rohi pügatud, maja ees olevas mastis lehvib valla lipp ning garaaži lükanduste akendest on näha väljasõiduvalmis päästeautod. Mõningase kolistamise peale tuleb autode tagant välja tublisti üle keskmise pikk ning ka ümbermõõdult harju keskmist kõvasti ületav Madise-nimeline noormees, kes hea meelega meid Palamuse vabatahtlike päästjate elu-olu ja töökorraldusega kurssi viib.
Selgus, et nädal pärast kutselise komando sulgemist leiti vallas, et Palamusel on oma päästjaid siiski vaja. Kuna oli teada, et õnnetuse puhul on ülioluline kiire sündmuskohale jõudmine, otsustati leppida mitte vähema kui päästeteenistuses tuntud minutilise väljasõiduajaga. Valla, riiklike toetuste ja kohalike ettevõtjate abiga leiti lahendused hoonete ja tehnika korrashoiuks ning ühele valves olevale mehele palga maksmiseks.
Tulemus: möödunud aastal Rootsist toodud Kerstini-nimeline päästeauto sõidab häire korral komando ustest välja minuti jooksul. Piirkond, kuhu vabatahtlikud õnnetuse korral kutsutakse, on sama suur kui endisel kutselisel komandol. Vabatahtlike pealiku Margus Kaasiku sõnul on Palamuse küll kuum koht, kuid mitte sellepärast, et seal oleks palju tuleõnnetusi. Üha enam on vabatahtlikel väljasõite näiteks käivitunud alarmsüsteemide kontrollimiseks. Möödunud kolme kuu jooksul sõitsid mehed väljasõitudele 18 korda.
Palamuse pääste saab hästi hakkama ning on mudeliks paljudele Eesti vabatahtlikele seltsidele. Küsimus on, kus jookseb piir omavalitsuste soovide ja võimaluste vahel - ühelt poolt toetada kogukonna turvalisust ja siis kokku lüüa, palju see kõik maksma läheb.
