Mitmed poliitikavaatlejad on Tallinna kampaaniat analüüsides küsinud, et mis saab valimiste põhiteemaks, kas valimiste saatuse otsustavad mitte-eestlaste hääled, kui suureks kujuneb valimistest osavõtt jne. Need on kahtlemata olulised asjad, kuid tulemuse mõttes on määravam, millal liigub fookus kääridelt ja PR trikkidelt sisulise valikute juurde. Osundades loo pealkirjale ja kehastudes valijaks tasuks olla märksa nõudlikum, mida erakonnad ja kandidaadid Tallinnas teostada soovivad.

Mida on seni nähtud ja kuidas on erakonnad valimisteks valmistutud?

Reformierakond Tallinnas otsustas minna valimistele nii nagu alati läbides sel teel kolm faasi – kõigpealt ideed, teiseks inimesed mõtete realiseerimiseks ning seejärel kampaania. Sisu loeb. Keskerakond tegi ka nagu nad on ikka teinud, kõigepealt kampaania, siis inimesed ja mis see kolmas asi oligi...? Teid ja lasteaedu remondib Savisaar jätkuvalt plakatitega. Ja seda veel justkui kavalalt maksumaksja raha eest ja “linn informeerib” kattevarjus. Ma arvan, et me ei tohiks leppida Savisaare vastusega, et inimesed oleks pahandanud kui linn informeerivaid plakateid poleks teinud.

Sellise avalikkusele sülitamise tulemuseks on see, et riigikogu peab hakkama arutama Valdo Randpere eelnõud, millega võetakse omavalitsustelt õigus teha 3 kuud enne valimisi reklaami. Võibolla olid need informeerivad plakatid siiski päeva lõpuks millekski kasulikud.

Olgu siis Keskerakonna programmiks ka seekord: “kallid valijad, avame 4 aasta pärast enne valimisi igal päeval ühe objekti ja paneme ülesse 100 plakatit”. Seda toetab ka fakt, et isegi tänaseks päevaks pole Keskerakond pakkunud Tallinnale välja oma valimisprogrammi. Nende kodulehele on välja pandud üle Eestiline ja Pärnu platvorm, kuid ei sõnagi Tallinnast. Selle tegemise vaevast on end ilmselt säästetud, sest ajakirjandus jookseb kui maailmaimet pildistama valgusfoori või koerte jalutusplatsi avamist. Tõesti, kui pealiskaudsus on moes, siis milleks ponnistada? Aga aeg on öelda, et see keerutamine ei muuda fakti, et Savisaare linnapeaks oleku ajal on riigi pealinn langenud geopoliitilises konkurentsis allapoole Riiat.

Kui meediale ei saa loota, sest fookusesse jäävad jätkuvalt muruplatside avamised ja sibulate müük turul, siis jääb loota ainult tallinnlasele, tema enda hoolele, et ta leiab tee erakondade kodulehtedele ja loeb valimislubadusi. Kasvõi neid, mis teda huvitavad.

Kõrvutab neid. Helistab või kirjutab kandidaadile. Küsib kui palju üks või teine lubadus maksab. Räägib poliitikuga kasvõi kaubanduskeskuse ees. Kandidaadid teevad seda ise niikuinii, aga kõigini ei jõua. Need valimised puudutavad kõige otsesemalt tallinlaste elu-olu ja aeg oleks põhiteemade üle arutelu juurde liikuda. Asi on piisavalt tõsine.