Tiina on koolis vedanud õppekavade ja erinevate õppesuundade arendamist, valmistanud õpilasi ette olümpiaadideks ja võistlusteks.

Igapäevaselt suur logistiline ja täppisteaduslik ülesanne on suure kooli tunniplaani toimima panemine - et ikka kõik õpilased ja õpetajad saaksid vajalikud tunnid peetud õigel ajal ja õiges kohas. See ülesanne ei ole mitte kergete killast, aga vaadates Tiinat tundub, et talle see raskusi ei valmista. Tiina on küll alati nõudlik ja täpne, aga võib kindel olla, et ta sealjuures ei kaota oma huumorimeelt.

Kas teadsid juba lapsena, et tahad saada õpetajaks?

Lapsena mängisin muidugi kooli. Kuna mu ema oli eluaegne õppealajuhataja, siis tühje klassipäevikuid jagus mullegi. Sinna ma siis neid numbreid ja puudumisi kirjutasin. Mäletan, et olin väga kuri õpetaja. Kõik nukud nutsid...

Aga õpetajaks läksin õppima vast rohkem protestiks - tolleaegses koolis oli palju õpilaste ebavõrdset kohtlemist. Tahtsin olla teistsugune õpetaja. Kas see mul ka õnnestunud on, eks selle üle otsustavad minu õpilased.

Oma kolmele lapsele pole ma pedagoogi ametit soovitanud ega ka keelanud, aga õpetajaid pole neist saanud - nende valikud on üsna koolikauged.

Mida ja kus oled õppinud?

Olen lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli (Nõmme gümnaasium) ja 1977. aastal tolleaegse Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal.

Miks sulle meeldib olla õpetaja?

Noorte seas olemine hoiab vaimu värske ja sunnib pingutama. Sa pead olema kõigega kursis, mõjuma positiivselt ning loomulikult oskama nendega suhelda. Kõik algab vastastikusest austusest. Ja muidugi peab õpetaja mõistma head nalja. Aga kõige tähtsam on siiski ainealane pädevus.

Rõhutan oma õpilastele alati, et ma ei õpeta neid eksamiks. Õpetan eluks, et osata mõelda ilusaid mõtteid ja kirjutada selges eesti keeles.

Kus oled varem töötanud?

Minu esimeseks töökohaks oli kirjastuse "Valgus" nooremtoimetaja. Peale kõrgkooli lõppu töötasin Tallinna 1. Keskkoolis (nüüdne GAG) ja Vaida Põhikoolis, kus viimased viis aastat olin ka direktor.

Kui kaua oled töötanud Tabasalu koolis?

2003. aasta sügisest. Tahtsin olla lihtsalt õpetaja. Esimene poolaasta oli raske, väikesest maakoolist tulnuna lendasid tunnis minu elu esimesed lennukid. Paberist muidugi.

Aga ühel hetkel saabus vaikus. Kuulati, aktsepteeriti. Ja võeti omaks. Õppealajuhataja (õppejuht) olen olnud 2007. aastast.

Kuidas sattusid Tabasallu õpetajaks?

Tabasallu sattusin lihtsalt. Lugesin lehest, et vajatakse õpetajat. Võtsin ühendust, tulin kohale, ja kuna kool oli kohe-kohe algamas, taheti kiiret vastust. Ütlesin, et kui järgmisel hommikul õppenõukogusse tulen, siis on otsustatud. Juhtumisi olin kohal. Ja nii juba 10 aastat.

Mis on õppejuhi töös kõige raskem?

Kõige pingelisem aeg on koolis augustikuu, vahetult enne kooli algust. Üle on vaja vaadata kevadised tunnijaotused, teha möödunud õppeaastast kokkuvõte ja alustada tunniplaaniga.

Kõige raskem on praegu meie koolis ruumiga, koolimaja on pea 1000 õpilasele kitsaks jäänud. Mitmel klassil pole oma koduklassi ja üle kümne õpetaja annab iga päev tunde eri ruumides, eri korrustel tarides kaasa nii gloobuseid kui sõnaraamatuid. Siit ka koolipere sõnum: meie koolile oleks väga vaja juurdeehitust, et edaspidigi õpilastele normaalsed õpitingimused tagada.

Miks sulle meeldib töötada Tabasalu koolis?

Mäletan, et minu tööle asumise 1. septembri hommik oli linnas paduvihmane. Tabasallu sõites kahtlesin liiga kiires valikus. Aga kooli juurde jõudes hakkas äkki päike paistma. Võtsin seda kui head ennet ja ma pole pidanud pettuma.

Olen töötanud Tabasalus nüüd juba 10 aastat. Mulle meeldivad siinsed inimesed - töökaaslased, õpilased. On tore tunne, kui koolis probleemne õpilane hüüab kesksuvel üle rahvarohke Viru keskuse: "Tere, õpetaja!" Ja kõik vaatavad, kus see õpetaja on...

Ja muidugi minu kolleegid. Ilma nendeta poleks ma see, kes olen täna. Nende toetus, nende kohalolek - see kõik hoiab mind Tabasalus.

Arvan, et meie kool toimib hästi. Õppejuhi tööd kergendab loodud õppetoolide süsteem. Sellest õppeaastast alustasime gümnaasiumis kolme õppesuunaga, rakendunud on ka osaline tsükliõpe. On hea meel tõdeda, et 70% kevadistest lõpetajatest jätkas meie gümnaasiumiosas.

Harku vald on väga koolisõbralik omavalitsus. Meie muresid ja probleeme on alati kuulda võetud ning lahendusi otsitud.

Mida sulle meeldib teha vabal ajal?

Kõige rohkem meeldib reisida. Eriti meeldivad mulle prantslased ja Prantsusmaa, aga sinna ei ole ammu sattunud. Suurim reisielamus jääb Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Krügeri rahvusparki, kus safaril sai kohustuslik suur viisik (lõvi, leopard, elevant, pühvel ja ninasarvik) oma silmaga ära nähtud. Valmistusin kohtumiseks ka musta mamba ja skorpionitega, aga õnneks oli kohtumispaika muudetud...

Ja muidugi minu väike "hobi" Mia Marta, veidi üle aastane lapselaps, kellega tahaks rohkem aega koos veeta ja tema kasvamist näha. Seni olen jäänud "külasta-mindkaks- korda-kuus" vanaemaks.